Rovio: soomlased on parimad turundajad

Kuhu edasi ja kuidas edu hoida, rääkis eile Tallinna tehnoloogiakonverentsil Latitude59 viibinud Vesterbacka intervjuus Äripäevale. Pealkirjas toodud väidet kinnitab ta sellega, et vihased linnud on jõudnud meelelahutuse alal tuntuimate kaubamärkide esikümnesse.

Rovio joonisfilm “Vihased Linnud” lööb kassarekordeid. Kas Vägev Kotkas saab Rovio kahjumite ja koondamiste järel jälle heasse vormi?

Oleme filmiga rahul, jah. See näitab meie kaubamärgi tugevust – meil on palju fänne, kellele meeldib mäng ja meeldib film.

Olete näinud paremaid ja halvemaid aegu, mobiilimäng oli üliedukas – kuidas edu hoida ja taastoota?

Ärge unustage, et Rovio alustas juba 2003. aastal ja enne "Vihaseid linde" jõudsime teha 51 mängu – meil on tõusude ja mõõnadega pikem kogemus. Tuleb endasse uskuda ja mitte karta uusi asju. Vahel õnnestub, vahel mitte.

Film on kaubamärgi värskenduseks – mobiilimäng tuli välja juba 2009.

Kõik, mis me teeme, toetab kaubamärki, kaubamärk toetab kõike, mis me teeme. Me ei käsitle ennast enam ammu mängutootjana, vaid meelelahutuse ja kaubamärgi firmana. Nii nagu Coca Cola – neil on koka, aga lisaks Fanta, Sprite ja muud asjad.

Kuidas edu hoida - tuleb truuks jääda start-up-firma juurtele. Apple’i inimesed armastavad alati öelda, et nad on maailma suurim start-up. Sest start-up firmaks olemine pole seotud suuruse ega sellega, kui kaua juba tegutsetakse, vaid meelelaadiga.

Et kui „näljane“ ollakse?

Jah, just. Sel põhjusel armastan alati öelda, et miski on hea lähtepunkt, algus. Sest kui hakkad mõtlema, et nüüd oleme kohale jõudnud, oled järgmisel päeval surnud. Meil on häid näiteid suurte firmade seas, mis nüüd on mõnevõrra väiksemad.

Kui see on algus, kuhu Rovio edasi tüürib?

Oleme kaubamärgi juba laiendanud eri aladele, värskeim on film.

Start-up-firma lähenemist rakendades lõime Roviost lahku Fun Academy, mis tegeleb mängu kaudu õppimisega ja on mõeldud 3–6aastastele. Tegelesime sellega Rovios viis aastat, aga lasime neil oma teed minna, las proovivad. Rovio jäi osanikus, samuti Helsingi ülikool.

Milline on meelelahutuse tulevik?

Ma ei usu, et keegi teab. Meie äri on pakkuda "Vihaste lindude" kaubamärgi alt fännidele erinevaid elamusi. See ei muutu – vahel filmid, siis mängud, T-särgid, karastusjoogid. Oluline on mitte piire seada.

Milliseid megatrende jälgite?

Ülioluline megatrend on Aasia – suurem osa maailma inimestest elab riikides nagu Hiina ja India. Paljude firmade jaoks ongi Hiina juba suurim turg. Meiegi avasime esimese kontori väljaspool Soomet Shanghais.

Teise suure megatrendina olen viimased 20 aastat nimetanud mobiilsust. See ei puuduta üksi seadmeid, vaid ka inimesed on järjest mobiilsemad. Juba on loomulik, et helistame ükskõik kus. Sama on meelelahutusega – ei pea minema kinno või koju, eeldad, et su meelt lahutatakse ükskõik kus ja millal. Väga lihtne on kujutada, et igal inimesel planeedil Maa on nutitelefon, ehkki see võtab veel aega. Mobiil on megatrend, see on muutnud, kuidas toimivad finantsteenused, meelelahutus. Ja see on muutmas Aafrikat.

Kas Euroopas ka megatrende on?

Euroopa on mugav, vajame rohkem näljatunnet. Ei saa lesida eilsetel loorberitel.

Helsingis ja Tallinnas võiksime oma geograafia teistmoodi mõtestada – oleme fantastilises asendis, täpselt Euroopa ja Aasia vahepeal ehk Euraasia turu keskpunktis. Helsingist Delhisse jõuab kuue tunniga – see ei ole kaugel, Pekingisse vähem kui 8 tunniga. Ütlen alati, et meil on Hiinas kerge äri ajada, sest see on nii lähedal.

Virtuaalset reaalsust te esile ei tõstnud.

Siin on vara midagi öelda, ise ma seda megatrendiks ei pea. Sellest räägitakse palju, kuid arvan, et paljud kaotavad siin palju raha. Muidugi oleme ka meie seda katsetanud. Kuid – mobiiltelefone on miljardites, aga virtuaalse reaalsuse prille …?

Millesse te ise oma raha investeeriksite?

Haridus on väga huvitav turg ja küps uudsele mõtlemisele ja lähenemisele. Endiselt on palju võimalusi meelelahutuses. Kui need kaks kombineerida, seda fantastilisem.

Mis Teile Eesti start-up-maastikul silma on jäänud?

Palju lahedaid start-up-firmasid. Meeldib, mis Lingvisti (keeleõppeprogramm – toim) omad teevad, super cool. Lipulaev on muidugi TransferWise, samuti fantastilised. Mõlemad olid Slushi (Soomes alguse saanud start-up-üritus) üritusel Aasias – superhea on näha Eesti idufirmasid igas maailma nurgas.

Ka see on üks trend, et Aasia raha voolab Euroopasse – näiteks Lingvisti investeerinud Rakuten, Supercelli (Soome mängutootja – toim) investeeris Softbank. Usun, et näeme seda tulevikus veelgi rohkem.

Oleme väikseid ja meile on loomulik mõelda, et peame mõtlema globaalselt, oma piiridest väljas. See on meile suur eelis.

Turundajana on kehvad nii soomlased kui ka eestlased.

See on midagi, mille ma alati küsimärgi alla sean. Samad stereotüübid Eestis ja Soomes, et me ei tea õieti turundamist. Aga vaadake, mis me "Vihaste lindudega" oleme saavutanud – oleme kujundanud meelelahutuse alal ühe maailma esikümnesse kuuluva kaubamärgi.

Mulle meeldib provotseerida, ütlen alati, et näete, soomlased on maailma parimad turundajad. Kõik naeravad.

Aga sama asi – kui ma mõni aasta tagasi oleksin öelnud, et soomlased on maailma parimad mobiiltelefonide tootjad, poleks keegi naernud, Nokia oli selle tõestus.

Meie DNAs pole midagi, mis teeks meid turunduse alal paremaks või halvemaks. Äkki nüüd inimesed enam ei naeraks – keegi pole ehitanud kaubamärki nii kiiresti kui meie "Vihaste lindudega".

Lähed ja teed ega kuula inimesi, kes ütlevad, et ei saa. Ka filmi kohta öeldi, et sellest ei tule midagi välja. 

Milline on mängutööstuse roll Soome majanduse nii-öelda uues tulemises?

Pigem räägitakse Soomes Slushi põlvkonnast, Oleme Rovio ja Supercelliga ainult osa sellest suuremast muutusest.

Kõnelesin aastal 2007 Aalto ülikooli 600 tudengile ettevõtlusest. Kui küsisin, paljud neist tahavad oma ettevõtte luua, tõusis kolm kätt. Täielik katastroof.  2008. aastal käivitasime Slushi – kutsusin esinema Risto Siilasmaa, Ilkka Paananeni (Supercell), Samppo Karjalaineni (Habba hotel). Idee oli lasta edukatel ettevõtjatel oma kogemust jagada. Ütlesin toona, et Slushist saab maailma suurim ja parim start-up-firmade üritus – ja jälle naerdi. Tänaseks ongi Slush suurim ja parim. Kui viis aastat hiljem uuesti küsisin, tõusid enam kui pooled käed. Muutsime suhtumist ja midagi kogu riigis.

Slush pole Silicon Valley – see on parem, sest on erinev. Kõik tahavad olla nagu Silicon Valley, kuid teed ei saa näidata matkides. Oleme Slushi üritust teinud ka Jaapanis ja Hiinas. Äsja vahendas YLE uudise, et Soome IT-teenuste eksport ületas paberitööstuse ekspordi ja sektoris on palgal rohkem inimesi. Muutus on reaalne.

Slushi põlvkond on kasvanud suhtumisega, et kõik on võimalik. Nad on heas mõttes pöörased. Aga meil on palju ka Eestilt õppida, kuidas asju teistmoodi teha.

Kuidas teis endas selline suhtumine kujunes?

Kasvasin Poris, olen soomerootslane ja ses mõttes erinev. Aasta õppisin USAs, suvel olin Pariisis tööl. Ilmselt andis oma osa kokkupuude erinevate inimeste ja ideedega. Ja veel üks asi – olen alati status quo küsimärgi alla seadnud. Kui keegi väidab, et see on viis, kuidas asju tehakse, mõtlen alati, miks ja kas see on mõistlik.

Mida on Roviole Brüsselist head tulnud?

Suurepärast õlut teevad. Ühisturg võiks paremini toimida. Aga paljusid asju Euroopas võtame enesestmõistetavana.

Tsiteeriksin siin Soome endist peaministrit Jyrki Kataineni, kellelt küsiti, mida Soome valitsus küll tegi sellise start-up-plahvatuse vallandamiseks. Katainen vastas, et tal ei ole aimugi. Ja nii ongi - valitsus seda ei teinud. Muutus peab tulema rohujuure tasandilt. Valitsuse roll on luua keskkond, kus ei pea kartma uusi asju proovida. Kukun läbi, ei sure nälga.

Konverentsil nimetati baaspalga ideed ja Soome sellist asja tõesti arutab.

See on superhuvitav. Peame seda proovima, et leida paremat mudelit. Seda proovitakse isegi Silicon Valleys. Seda nõuab areng – ei saa loota, et tööturg ja ühiskond jäävad toimima nagu 1980ndatel, 60ndatel või 50ndatel aastatel. Aga alati on inimesi, kes tahavad elada minevikus.

Vaatan näiteks Soome haridussüsteemi – oleme olnud edukad. Kas see tähendab, et peame selle külmutama ja mitte muutma? See on vaid hea lähtepunkt, algus. Me ei saa öelda, et nüüd on ühiskond valmis.

Ajaloo lõpp.

Jah, just. 

Kas näete Roviol Eestis suuremaid koostöövõimalusi?

Teeme tööd paljude partneritega Eestist USA ja Hiinani. Aga koostööd tuleb tõesti rohkem teha – konkurents pole mitte Eesti ja Soome vahel, vaid kogu ülejäänud maailmaga.

Kas filmile "Vihased linnud" tuleb ka järg?

Aeg näitab.

Mis häda nende roheliste sigadega on?

Väga lihtne lugu, mis on vihastest lindudest teinud tugeva kaubamärgi. Linnud – munad – sead varastavad mune – linnud on vihased. Kogu lugu. Muidugi saad vihaseks, kui varastavad. Ja kõik teavad, et rohelised sead varastavad mune.