OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

13.06.16, 07:45

Hilinejad hakkavad trahvi saama

Statistikaamet hakkab sunniraha nõudma kõikidelt ettevõtetelt, kes ei esita õigeks ajaks aastaküsimustikku. Ettevõtjad peavad muudatust liiga karmiks.

Eliisa Matsalu

Trahvilipik kojamehe vahel. Selliseid kviitungeid aruannete esitamist vältivad ettevõtjad oma kojamehe vahelt siiski leidma ei hakka

Trahvilipik kojamehe vahel. Selliseid kviitungeid aruannete esitamist vältivad ettevõtjad oma kojamehe vahelt siiski leidma ei hakka Foto: Raul Mee

„Kartsin, et see trahv ükspäev tuleb ja kui seda uudist nägin, läksid mul hambad risti, vererõhk tõusis ja läksin näost punaseks,“ ütles ASi Tamult tegevdirektor Andrus Taal. Nimelt teatas statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup, et kuna ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande esitab tähtajaks vaid 30% ettevõtetest, on statistikaamet sunnitud sel suvel hilinejaid trahvima hakkama. Kui aruannet ei esitata, tuleb ettevõtjal välja käia 300 eurot.

Taali sõnul on statistikaamet juba mitu aastat ettevõtjaid sunnirahaga ähvardanud. „Nad ei nõua seda üks kord aastas aastaküsimustiku täitmata jätmise pärast, vaid ka iga väiksema aruande kohta,“ märkis ta. „Iga jumala kuu saadavad midagi täitmiseks. Ma peaks poole kohaga inimese eraldi selleks tööle võtma, et ta neid täidaks,“ lisas ta.

Taalil sai üks hetk statistikaameti aruannetest kõrini ja lõpetas nende esitamise. „Täitsin neid peale raamatupidaja lahkumist aasta aega ise ja ma olin nii närvis nende pärast,“ rääkis ta. Sellele järgnes intensiivne ametnike pealekäimine, et ta neid siiski täidaks. „Poolteist aastat juba viskan nende veenmiskõnede peale lihtsalt toru hargile ja ka meiliaadressid blokeerisin ära,“ ütles ta.

Tema sõnul saaksid ametnikud enamik infost kätte majandusaruannetest, äriregistrist ja maksuametilt ning iga kuu ettevõtjatelt küsimustikke nõuda on lihtsalt vaenulik. „Küsigu siis hädavajalikku, aga nad tahavad ikka igasuguseid asju teada. Paljud neist isegi ei ühti meie tegevusvaldkonnaga,“ rääkis Taal.

Tasub teada

Miks statistikaamet sunniraha määrama hakkab?

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup kirjutas reedel Äripäevas, et kui osa küsitletavatest ettevõtetest ei vasta, kogunevad avaldamiseks väheusutavaid andmed. Seetõttu helistavad statistikaameti töötajad ettevõttesse ning püüavad vastajat veenda, et küsitud numbrid on vajalikud. Oopkaupi sõnul kulutab amet sedasi 40% oma eelarvest andmete kogumisele lihtsalt sellepärast, et ettevõtjad ei soovi andmeid avaldada.

Taal lisas, et kuigi teoreetiliselt peaks valimisse kuuluma umbes 10 000 ettevõtet ja valim peaks tihti vahetuma, satub tema ettevõte sinna ikka ja jälle. „Minu arvates hoitakse mõnda lausa meelega valimis. Tõenäoliselt olen mina ka üks esimesi, kes selle sunniraha kaela saab, sest ma julgen sel teemal sõna võtta,“ ütles ta.

Liiga palju küsimustikke

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles, et enne trahvide rakendamist võinuks statistikaamet küsimustikke vähendada ja ettevõtjatele selgitada, miks on mõnda statistikat kindlasti vaja. „Muidu ettevõtjate viha statistika vastu aina kasvab. Nad on juba praegu vihased,“ märkis ta. Tema sõnul pole statistikaameti trahvirakendamise ajastus ka just kõige targem, sest viimasel ajal räägitakse just palju nullbürokraatiast ja sellest, et mõttetut statistikat peab vähemaks võtma.

Lehise sõnul pole statistikaamet piisavalt rõhku pannud sellele, et aruandeid ettevõtjatele atraktiivseks teha. „Paljudel juhtudel tunnetatakse, et aruanded on täiesti mõttetud,“ ütles ta. Tihtipeale jääb segaseks, kes ja mis kasu neist üldse sünnib. „Võib-olla kui ettevõtjad saaks aru, et statistika võib ka enda töös kasulik olla, oleksid nad palju reipamad neid täitma,“ ütles Lehis.

Maru Ehitus ASi juhatuse esimehe Tõnu Kulli arvates muudaks trahvidega ähvardamine statistika õigsust. „Keegi ei saa ju trahvida selle eest, kas esitatud andmed on õiged või ei, seega kardan, et sunnirahaga ähvardades tahavad ettevõtjad küsimustikud kiiresti kaelast saada ja täidavad neid kiiremini ja pinnapealsemalt,“ selgitas ta. Seetõttu tema trahvi-ideed heaks ei kiida.

Kull lisas, et aruandeid laekub palju ja raamatupidajatel on käed-jalad tööd täis, et neid ära täita. „Võiks nende arvu vähemaks võtta, sest me oleme siiski e-riik ja statistikat saaks välja võtta ka mujalt andmetest,“ ütles ta.

Mikro- ja väikeettevõtete probleem

Ka EVEA president Kersti Kracht leiab, et statistikaamet saaks paljud andmed mujalt aruannetest ja deklaratsioonidest kätte, mistõttu peaksid nad oma andmekogumist kuidagi teisiti lahendama.

Kommentaar

Teel nullbürokraatia poole

Mailin Aasmäemaksu- ja tolliameti pressiesindaja

Andmete esitamise lihtsustamiseks käib meil koostöös statistikaameti ja keskpangaga projekt "Aruandlus 3.0". Meil on kavas üle vaadata kogu aruandlus, mida ettevõtjad peavad eelkõige maksuametile ning statistikaametile esitama. Andmeid, mille kogumise eesmärk ei ole tellijate poolt piisavalt põhjendatud, ei peaks ettevõtjatelt koguma. Otsime võimalusi, kuidas vältida ettevõtja käest otse andmete kogumist. Raamatupidajate jaoks on suurim muutus see, et aruandluse esitamine automatiseeritakse ja andmed edastatakse otse kasutatavast tarkvarast. See tähendab, et enam ei pea minema konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. Kui algandmed on sisestatud korrektselt, muutub ka aruandluse esitamine senisega võrreldes taustatoiminguks.

Praeguses süsteemis jäävad tema sõnul kannatajaks just mikro- ja väikeettevõtted, kes peavad aruannete täitmiseks eraldi raamatupidaja tellima. „Mikroettevõtetes on üks inimene tihti sekretär, omanik, tegevjuht ja töötaja. Neil lihtsalt pole aega tegeleda nende küsimustikega. Bürokraatia koormus on suur,“ ütles ta.

Kracht lisas, et trahvimine ei ole kindlasti lahendus, kuna see ei annaks ju endiselt paljudele aega juurde. „Ettevõtluskeskkonnas rõkkab totaalne rahulolematus,“ ütles ta. Tema sõnul tuleks mõelda, kuidas tuleks ettevõtteid juurde ja laekuks riigikassasse rohkem raha. „Täna tegeletakse seadusmuudatustega, mitte ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisega,“ ütles ta.

Sunniraha ka esitamata majandusaruannete eest

Ettevõtted peavad 30. juuniks esitama majandusaasta aruande. Ka nende esitamisega hilinemisel võib maksuhaldur rakendada sunniraha. Rakendatav sunniraha ei või esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Kokku ei tohi sunniraha ületada 3300 eurot.

Sellest aastast on Kaubanduskoja ettepanekul ettevõtjatele antud võimalus vahetult enne majandusaasta aruande esitamist valida, kas esitada aruanne äriregistrile kohe või hiljem. Sisuliselt tähendab uuendus seda, et ettevõtjal on võimalik otsustada, kas teha majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks kohe aruande valmimisel või hiljem ettevõtja poolt valitud kuupäeva saabumisel.

Eliisa Matsalu

Seotud lood

Kasulik

15.03.17, 14:00

Väikeettevõtja, pane tähele aruannete uusi nõudeid

2016. aasta jaanuarist ja hiljem alanud majandusaasta aruannetele kehtivad raamatupidamise seaduse järgi mõnevõrra teistsugused nõuded eri liiki ettevõtjatele. Eriti tähelepanelik tasub olla mikro- ja väikeettevõtjatel.

Sisuturundus

27.06.24, 14:15

Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.