Hinnang Tallinna Sadamale: ülepolitiseeritud, reegleid rikutud, auditid eiratud

Allpool toome muutmata kujul välja Tallinna Sadama uurimiskomisjoni hinnangud toimunust ning nende põhjal kujundatud soovitused valitsusele.

Uurimiskomisjon leiab, et riigi kui ainuaktsionäri järelevalve ASi Tallinna Sadam (edaspidi Tallinna Sadam) üle on olnud nõrk ning seetõttu tekkis äriühingus korruptsiooniks soodne pinnas. Korruptsiooni vältimiseks riigi äriühingutes tuleb suurendada osalust valitseva üksuse informeeritust äriühingus toimuvast ning tõhustada järelevalvet nõukogu liikmete üle, kelle ülesanne on tagada kontroll juhatuse üle ning avalike huvide kaitse riigi äriühingus. Avalike huvide kaitse eesmärgil peab nõukogu tagama äriühingus kontrollikeskkonna, mis ennetaks korruptsiooni teket. Osalust valitsev üksus peab valvama selle üle, et nõukogu on seesuguse kontrollikeskkonna taganud. Peale kontrollikeskkonna on korruptsiooni ennetamise hädavajalikuks eelduseks riigi äriühingute tegevuse läbipaistvus, mis ei ole olnud piisav.

Tallinna Sadama juhtimist ja tegevust on mõjutanud oluliselt võimuerakondade kokkulepped ja erimeelsused, avalikkuse ja äriühingu huvid on poliitiliste eesmärkide kõrval olnud teisejärgulised. Äriühingu nõukogu ei ole tegutsenud omaniku ega äriühingu huvide ühtse elluviijana. Erakondlikul alusel valitud nõukogu liikmete ning aktsiaid valitseva ministri vahel kerkisid korduvalt üles erimeelsused poliitilisel pinnal, mis takistasid riigi kui omaniku huvide täitmist äriühingus ning viisid kõrvale tähelepanu juhatuse tegevuselt. Poliitiliste mõjutuste tõttu on osaluse valitseja järelevalve äriühingus toimuva üle jäänud kesiseks. See olukord andis Tallinna Sadama juhatusele võimaluse kontrollivabaks tegutsemiseks.

Riigi äriühingute tegevus Eestis ei vasta ühingujuhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud heale tavale. Olulisemateks kitsaskohtadeks on äriühingute nõukogude liikmete läbipaistmatu ja ebaselge valik, nõukogude politiseeritus ning see, et riik ei käitu osaluse aktiivse ega informeeritud omanikuna. Probleemidele on erinevad eksperdid juhtinud riigi tähelepanu aastaid, ka valitsuskoalitsioonid on programmides näinud ette lahendustega tegelemise, ent siiani ei ole vajakajäämisi kõrvaldatud. Uurimiskomisjoni hinnangul on tegeletud probleemide lahendamisega loiult, kiiremas korras on vaja võtta tarvitusele abinõud, et viia riigi äriühingute juhtimine kooskõlla hea ühingujuhtimise tunnustatud tavadega.

Tallinna Sadama varaga ümberkäimisel oli olulisi vajakajäämisi. Seadusi ega sisekordi vara haldamisel alati ei järgitud. Seejuures olid reeglite eirajateks juhatuse liikmed ise. Kuigi siseaudiitorid juhtisid mitmel korral nõukogu liikmete tähelepanu reeglite rikkumistele, jäi see tagajärjetuks.

Uurimiskomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda järgmist:

a) koondada korruptsiooniennetusalane kompetentsus ja kaasata rahvusvahelisi asjatundjaid, et korraldada riigi äriühingutes korruptsiooni ennetamise koolitusi ning nõustada riigi äriühingute nõukogusid ja juhatusi korruptsiooni ennetamise reeglite kehtestamisel;

b) koondada riigi osalusega äriühingute siseauditi funktsioon ministeeriumide (riigi osalusi valitsevate üksuste) alla.

Uurimiskomisjon teeb Rahandusministeeriumile ettepaneku töötada välja:

a) läbipaistev ja selge riigi äriühingute nõukogu liikmete valiku menetlus, mis põhineb isikul nõukogu tööks vajalike oskuste, teadmiste ja kogemuste hindamisel. Nõukogu liikmete valimiseks on soovitatav moodustada nimetamiskomitee;

b) nõue, mille kohaselt tuleb riigi äriühingu veebilehel avalikustada nõukogu liikmete nimed, eriala, volituste periood ja nõukokku valimise põhjused;

c) nõue, mille kohaselt valitakse riigi äriühingute juhatuse liikmed välja ametialaste kriteeriumide alusel avaliku konkursi käigus;

d) reeglid, mille kohaselt ei või isik olla riigi sama äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks järjest üle kümne aasta.

Uurimiskomisjon soovitab Rahandusministeeriumil koostöös riigi osalusi valitsevate üksustega töötada välja juhendmaterjal riigi äriühingute juhtimise kohta. Juhendis tuleb muu hulgas käsitleda:

a) riigi äriühingu nõukogu liikmete kohustusi ja vastutust;

b) infoliikumist äriühingu ja riigi osalust valitseva üksuse vahel;

c) riigi äriühingutes langetatavate otsuste kujunemise põhjuste talletamist;

d) äriühingule omanikuootuste seadmist ja sellega seotud valdkondi;

e) nõukogu enesehindamise nõudeid.

Uurimiskomisjon soovitab riigi osalusi valitsevatel üksustel:

a) näha äriühingutele suunatud omanikuootustes ette nõukogu kohustus tegeleda korruptsiooni ennetava ja vältiva tegevusega;

b) korraldada nõukogu liikmetele koolitusi, milles teavitatakse nõukogu liikmeid nende ülesannetest ja vastutusest;

c) nõuda riigi äriühingute nõukogudelt eetikakoodeksi koostamist ja sellest kinnipidamise järjepidevat seiret.

Uurimiskomisjon teeb majandus- ja taristuministrile ettepaneku kehtestada riigivaraseaduse alusel üldkoosolekuna Tallinna Sadama tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse nõuded.

Uurimiskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku arutada uurimiskomisjoni töö takistamist puudutava Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 23 rakendatavust.