Tallinna Sadama uurimiskomisjonis n-ö vaibal käinud pankur Erkki Raasuke rääkis seal muu hulgas, milliste korruptsioonimaiguliste seikadega tema on riigifirmade töös kokku puutunud.
- LHV Grupi juhatuse liige Erkki Raasuke. Foto: Andres Haabu
Tallinna Sadama uurimiskomisjonis käis majandusministri nõuniku ametis riigifirmade tööga tihedalt kokku puutunud Erkki Raasuke tänavu märtsis.
Järgneb väljavõte uurimiskomisjoni protokollist.
Mulle on näidatud kaasusi, kus ühes konkreetses riigi äriühingus prooviti läbi liisingstruktuuri naeruväärse hinna eest päris suures summas vara ära liigutada. Ühe äriühingu nõukogu liige tuli minult finantstehingu kohta nõu küsima, ta näitas mulle finantsprognoosi, mis oli naeruväärne. Sain kohe aru, et see plaan ei tööta sellisena, finantsanalüüs oli väga nõrk, isegi keskkooli lõpetanud inimene oleks teinud parema. Finantsnõu tulemusena jäi konkreetne plaanitud tehing tegemata. Nõukogu tehingut ei aktsepteerinud. Potentsiaalne kahju sellest tehingust oleks olnud äriühingule üle paari miljoni euro. Tähtis on see, et see tehing jäi tegemata.
Sealt edasi arenesid asjad nii, et need inimesed, kes seda tehingut fabritseerisid, läksid äriühingu juhtorganitest minema. Inimeste vahetamise eesmärk oli, et kogu struktuur äriühingus saaks „puhtamaks“. Politsei poole me tookord ei pöördunud. Tegemist oli n-ö väga mustvalge juhtumiga.
Äärmiselt arusaamatu ja segane püüd oli ka seoses Hiina vedurite ostmisega EVR Cargosse,mis lõpuks jäi pooleli. Sebimist oli seal palju. Püüti küll välisministri kaudu mõju avaldadajne. Ma ei tea, kuidas asjad õieti käivad, kuid olen enam kui 15 aastat tegelenud ettevõtetefinantseerimisega ja kõik mu närvid on timmitud küsimusele: „Mis siin valesti on?“. Kaasustepuhul on alati palju märke (miks need inimesed asja ajavad, miks just selliselt jne), misnäitavad seda, et tegemist ei ole „puhta“ asjaga.
Minul on ka erinevaid episoode ette tulnud. Mõned olid piisavalt mastaapsed. Nägin kus olidkorruptiivsed huvid mängus. Hinnang ei ole see, et poliitikud nõukogudes on halvad, vaid see,kuidas saavad korrumpeerunud erasektori esindajad äriühingute nõukogudesse. Nemad onneed, kes tehingute juures „tekki (endale kasulikus suunas) sikutasid“. Küsimus siis agaselles, et kuidas need korruptiivsete huvidega erasektori esindajad sinna nõukogusesse said,siis vastus on, et vildaka äriühingu nõukogude mehitamise mehhanismi kaudu.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.