Eestil terendab ees suur eelarveauk
Eilsest on lõplikult selge, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine liigub kavandatust pool aastat varasemaks ehk 2017. aasta teise poolaastasse, mis tähendab, et valitsusel tuleb ümber mängida 40 miljonit eurot.
„Arvestades Ühendkuningriigi referendumi järel tekkinud olukorda, oli valitsuse veendumus juba juuni lõpus, et Eesti on vajadusel valmis eesistumise planeeritust varem enda peale võtma,“ lausus peaminister Taavi Rõivas. „Eesistumine ei ole asi, millega mängida kuuma kartulit või kaubelda selle ajastusega siseriiklike sündmuste tõttu – kui on vaja, siis tuleb see ära teha,“ ütles Rõivas.
Seni oli arvestatud, et 2017. aastal on eesistumise kulusid riigieelarves 30 miljonit eurot ja 2018. aastal 40 miljonit eurot. Nüüd tuleb leida võimalus kulutada kõik 70 miljonit juba järgmisel aastal. Kokku kulutab Eesti oma eesistumisele umbes 76 miljonit eurot, 6 miljoni eest kulutusi tehakse juba tänavu.
Ühendkuningriik otsustas 20. juulil loobuda ELi eesistumisest tuleva aasta teisel poolel. Eesti planeeritud eesistumine oleks pidanud algama Ühendkuningriigi järel ehk 2018. aasta alguses.