Eesti Energia juhid: energiaturud sõidavad Ameerika mägedel

Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul on eelmise aastaga võrreldes kaks korda suurema, 15 miljoni eurose teise kvartali kasumi taga suuresti valitsuse 30. juunil vastu võetud otsus, millega vähendati tagasiulatuvalt põlevkivi tootjatele kehtivaid ressursi- ja keskkonnatasusid. Avila möönis, et tegu on siiski ühekordse süstiga, mis sattus lihtsalt juunikuusse.

Kokkuvõttes on Eesti Energia kasum 2016. aasta esimesel poolaastal 44,5% väikseim kui möödunud aasta samal perioodil. Hoolimata sellest usub Avila, et tänavune aasta peaks kasumlik tulema, kuna 2015. aasta lõpul kirjutas Eesti Energia maha olulisel määral varasid.

Elektriturul on aga märgata elavnemist. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul olid juunikuu elektrihinnad ootamatult sama kõrged kui jaanuaris. „Tegu on üldiselt aasta kõige madalama tarbimisega kuuga, mil hinnad peaksid odavaimaid olema. Me saime aga juunis toota üle plaani ja suutsime ka toodetud energiat eksportida,“ märkis Sutter.

Hoolimata suurenenud tootmis- ja müügimahtudest on müügitulud võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud 32 miljoni euro ehk umbkaudu 18% võrra. 18,5 miljonit pärines vähenenud elektrimüügist, 10,4 miljonit õli- ja vedelkütuse müügist. Ülejäänud käibe langus pärines väiksematelt turgudelt. „Käibe langustempo on küll mõnevõrra vähenenud, kuid siiski olemas,“ nentis Avila, kirjeldades kvartalit sõnaga "stabiliseeriv". „Näiteks EBITDA on võrreldes esimese kvartaliga jäänud samasse suurusjärku,“ lisas ta.

Müügitulude vähenemist mõjutas Avila sõnul kõvasti ka see, et finantsturud ei ole võimaldanud madalate hindade tõttu uusi riskimaandamistehinguid sõlmida ning varasemalt sõlmitud tehingud hakkavad tasapisi lõpule jõudma.

Ettevõte on suutnud käibe langedes ka kulusid 14 miljoni euro võrra vähendada. Sutteri sõnul on siin suurt rolli mänginud ettevõtte efektiivsuse tõus. „Need ajad, kui ainult suuremat mahtu taga aeti, on läbi. Efektiivsuse tõstmine on globaalne trend,“ selgitas ta. Paremini on tema sõnul toimima pandud remondi- ja hooldusprotsessid. Ühtlasi on vähendatud tööjõukulusid.

Prognoosid: osa turge üles, osa alla

Juhatuse esimehe sõnul lubab majaväliselt koostatud prognoos, et elektri hind tulevikus tõuseb, seda eriti 2016. aasta teises pooles. Samuti ennustatakse, et juba aasta algusest kallinenud kütteõli hinnatõus jätkub. Kuigi teises kvartalis nafta hind tõusis, siis Brexiti ning uute naftavarude avastamisteadete tõttu arvatakse, et hind hakkab taas langema. Brexit on kõvasti mõjutanud ka CO2 heitmekvootide turgu, millega praegu kaubeldakse pea 20% madalamate hindade juures kui enne Suurbritannia lahkumisotsust.

Hoolimata turgude madalseisust pole Eesti Energia oma esimeses kvartalis tehtud käibe ja EBITDA prognoosi muutnud. Sutteri sõnul on nad mõõdukalt optimistlikud. „Paranenud on väljavaade elektri- ja õliturgudel. Samuti võtab uus ressursitasude plaan meilt koormuse maha,“ selgitas ta.

Projektid lõpusirgel

Kontserni viimaste aastate suurim investeering, Auvere elektrijaam, on valmis saanud. Hetkel käib töö selle nimel, et elektrijaam täidaks täisvõimsusel töötamiseks vajalikud nõuded. Avila sõnul võtab Eesti Energia jaama ehitajalt vastu siis, kui tolmuheitmed kõrgete koormuste juures töötades normidele vastavad. Suuresti jaama valmimise tõttu on Eesti Energia investeeringud ka kõvasti vähenenud – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 63%.

Eesti Energia palju kõneainet pakkunud Jordaania projekti aktsiate müügiga on jõutud lõpusirgele. Aasta algul loodeti tehing lukku lüüa teise kvartali jooksul. Paraku pole asjad piisavalt kiirelt sujunud. „Mingeid sisulisi probleeme ei ole tekkinud, ootame tehingu jõustumiseks Hiina rahandusministeeriumi heakskiitu,“ kinnitas Sutter, lisades, et tegu on ajaliselt prognoosimatu protsessiga. Eesti Energia säilitab projektis 10%-lise osaluse. Tehingu ostupooleks on Hiina suurpangad.

Uus arengukava, uued sihid

Eesti Energia uue strateegilise arengukava järgi on plaanis rohkem rõhku panna olemasolevate varade konkurentsivõimelisemaks muutmisele ning elukaare pikendamisele, põlevkivienergeetika tuleviku kindlustamisele, uute tuuleparkide rajamisele ning välisturgudele laienemisele.

Küsimusele, millised võiksid olla Eesti Energia esimesed potentsiaalsed sihtturud, vastas Sutter, et turu-uuringud käivad ning midagi konkreetset veel paigas ei ole. Küll aga tõi ta eraldi välja Poola turu. „Poola on Balti riikidega füüsiliselt kaablitega ühendatud. Sealse energiaturu suurus on 144 teravatt-tundi võrreldes Baltikumi 27ga,“ ütles Sutter.

Kollektiivlepingute ümbervaatamine

Tööjõukulude optimeerimiseks on Eesti Energial plaanis ka töötajate kollektiivlepingud ümber vaadata. Ametiühingud pole selle peale siiamaani hea pilguga vaadanud. „Draamat ei ole, ametiühingutega koostöö käib,“ kirjeldas Sutter protsessi. Tema sõnul ei peegelda hetkel jõus olevad lepingud tänast olukorda ei energeetika- ega tööjõuturul. Nimelt nõuab praegu kehtiv leping, et töötajad peavad saama 48 päeva puhkust. „Ma ei leia, et see on põhjendatud. See vähendab meie konkurentsivõimet,“ selgitas Sutter, hiljem lisades, et näiteks põlevkivikaevandustes töötavad inimesed teevad tööd masinatega, mille kabiinides on konditsioneer ning peamiseks töövahendiks joystick (juhtkang – toim). „Nende meeste aegadel oleks ehk tõesti 48 päeva puhkust põhjendatud,“ sõnas Sutter, osutades presentatsioonis kuvatud vanale fotole, millega tutvustati saja aasta möödumist põlevkivi kaevandamise algusest Eestis.

Täismahus aruandega on võimalik tutvuda siin.