Statistikaameti täna avaldatud hinnangu põhjal kasvas majandus teises kvartalis aasta võrdluses 0,6% ja kvartali võrdluses 0,3%, mis jäi oodatud hinnangust väiksemaks. Sellised kasvumäärad osutavad võimalusele, et statistikaamet on esimese kvartali SKP hinnangut allapoole korrigeerinud. Täpsemad andmed selle kohta selguvad septembris.

Kuigi majanduskasv jäi oodatule alla, on majanduse üldine suundumus olnud suuresti kooskõlas Eesti Panga viimati avaldatud prognoosiga. Nagu ka esimeses kvartalis, pidurdas majanduskasvu põlevkivisektor. Jaemüügi kasv kiirenes samal ajal veidi ning kapitalikaupade import ja ettevõtete käibedeklaratsioonid osutasid ettevõtete investeeringute kasvule. Majandususaldusindeks, mis väljendab ettevõtjate ja majapidamiste ootuseid tuleviku suhtes, jäi nii esimeses kui ka teises kvartalis ajaloolise keskmise lähedale. Kolmanda kvartali alguses aga kasvas majandususaldusindeks Brexitist tingitud määramatusest hoolimata.

Kuigi tööstusettevõtete küsitlused on juba mõnda aega näidanud, et ettevõtjad ootavad toodangu kasvu, vähenes tööstussektori toodang teises kvartalis aasta võrdluses siiski. Selle taga oli põlevkivisektor – mäetööstuse, energeetika, õli- ja keemiatööstuse toodang vähenes aastataguse ajaga võrreldes 14%. Ülejäänud harudes oli areng parem ja toodang kasvas aastataguse ajaga võrreldes 4%. Enamiku tööstusharude heale käekäigule osutab ka Eesti päritolu ekspordi suurenemine, millesse panustab märkimisväärselt just tööstussektor.

Ettevaates võib nii välisnõudlust kui ka kindlustunnet mõjutada Ühendkuningriigi otsus lahkuda Euroopa Liidust. Selle otsene mõju Eesti majandusele jääb tõenäoliselt piiratuks, kuivõrd Eesti toodetest müüakse sinna suhteliselt väike osa. Erinevalt teistest Ida-Euroopa riikidest on ka Eestist Ühendkuningriiki tööle läinute arv suhteliselt väike. 2015. aastal müüdi Ühendkuningriiki 3,5% Eesti päritolu toodete koguekspordist. OECD ja WTO ühisprojekt, milles vaadeldi rahvusvaheliste tooteahelate mõju ekspordi lisandväärtusele, näitas, et Ühendkuningriigi ekspordis, tarbimises ja investeeringutes kasutati 2011. aastal Eesti päritolu lisandväärtust 284 miljoni euro ulatuses (ligi 1,7% Eesti SKPst). Ühendkuningriigis elab suhteliselt vähe Eesti päritolu inimesi. Eri hinnangutel elab Ühendkuningriigis 10 000 – 15 000 Eesti päritolu inimest. Brexit võib Eestit mõjutada kaudselt ehk teiste Euroopa Liidu riikide tõttu, mis on Ühendkuningriigiga majanduslikult tihedamalt seotud. Näiteks nii Lätist kui Leedust on Ühendkuningriiki läinud üle 100 000 inimese.

SKP kiirhinnangud on viimastel aastatel majanduskasvu süstemaatiliselt alahinnanud. Statistikaamet loobub edaspidi nende avaldamisest ning toob SKP täpsustatud hinnangu avaldamise varasemaks. Selle mõju majanduskasvu hinnangu kvaliteedi paranemisele võib aga jääda väikeseks, kuna viimastel aastatel on SKP kiirhinnangu ja täpsustatud hinnangu erinevus olnud kogu revisjoniga võrreldes väike.