Puidutööstused investeerimislainel

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 15. august 2016 kell 6:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidutööstused investeerimislainel
OÜ Peetri Puit juht Peeter Peedomaa.Foto: Erik Prozes
Mitu olulist puidutööstusettevõtet teeb tänavu suuri investeeringuid, et mullused suhteliselt stabiilsed majandusnäitajad võtaksid tuleval aastal otsustava pöörde üles.
Puidutööstussektoris tegutsevate firmade müügimaht ja kasum eelmisel aastal suuri hüppeid ei teinud ning jäid võrreldes 2014. aastaga üldjuhul samasse suurusjärku. Üsna arvestatav tõus majandusnäitajates oli aga Põlvas asuval liimpuidu ja konstruktsioonpuidu tootjal OÜl Peetri Puit. Ettevõtte konsolideeritud käive oli eelmisel aastal 10,3 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti enam kui aasta varem. Kasum suurenes aga ligi kolm korda, 0,47 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni.
„Kuna oleme oma strateegia üles ehitanud eriprojektidele, siis paljuski on läbi aastate mõjutanud meie tulemust see, kui palju suuremahulisi objekte mingisse aastasse langeb,“ kommenteeris Peetri Puidu juhatuse liige Peeter Peedomaa mullust head tulemust. „Lisaks eriprojektidele on meie prioriteediks ka lähiturud, need mõlemad aitavad riske hajutada.“ Eelmisel aastal eksportis Peetri Puit 47 protsenti toodangust, aasta varem oli ekspordimaht 63 protsenti. Ettevõte ekspordib konstruktsioonpuitu peamiselt Saksamaale.
Peetri Puidul on ambitsioonikas eesmärk suurendada lähiaastatel käivet kolm korda. Selleks ehitas ettevõte uue tootmis- ja kontorihoone. Sügisel valmivas hoones on üle 8000 m2 tootmispinda, investeeringu suurus on ligi 10 miljonit eurot.
„Me tõime 2014. aasta lõpus turule innovaatilise toote CLT-paneeli ehk ristkihtliimpuit paneeli ja see omakorda andis tõuke selleks, et peame oma tegevust avardama ning tootmispinda juurde saama,“ rääkis Peedomaa. „CLT-paneel on seni rohkem tuntud Lõuna-Euroopas, meie astusime siin piirkonnas esimese sammu sellise ehitusmaterjali turule toomiseks. Nõudlus CLT-paneeli järele on plahvatuslikult kasvamas nii Eestis kui lähiümbruses. Me investeerisime, et olla löögivalmis.“
Peedomaa prognoosib tänavu sama suurt käivet, kui oli mullu. „Ehitus ja seadmete mõningane ümberkolimine teatud mõttes ikkagi pärsib normaalset tootmistegevust,“ lisas ta.
Suured tegijad litsuvad meid nagu lutika laiaks, kui me ei investeeri, põhjendas Viljandimaa puidukilbitootja ASi Textuur juhataja ja põhiomanik Argo Jõgi, miks nad käivitavad aasta lõpus jämepalgi saeliini.
Seni oma tarbeks männi peenpalki saaginud Textuur hakkab uuest aastast saagima ka jämedat palki. „Tahame tootevalikut mitmekesistada ja muuta ettevõtte hästi paindlikuks, paindlikkus on kõige tähtsam praegu,“ toonitas Jõgi. „Meie eesmärk on, et oleksime ka kümne aasta pärast elus. Muidu litsuvad suured meid nagu lutika laiaks, kui me ei investeeri. Tuleb teravad okkad selga kasvatada, et neil valus oleks siis, kui litsuma hakkavad.“
Jõgi lisas, et suured saeveskid jämedat palki saagida ei taha. „Aga ka need palgid tuleb ära saagida,“ lausus ta.
Karksi-Nuias tegutsev Textuur toodab männi liimpuitkilpi, mööblidetaile, saepuribriketti ja puiduhaket. Veidi üle 60 protsendi toodangust läheb eksporti. Kogu toormeks vajatav saematerjal saetakse kohapeal.
Textuuri eelmise aasta konsolideeritud käive oli 6,9 miljonit ja kasum 0,68 miljonit eurot. Aasta varem teenis ettevõte 7,13 miljoni kroonise käibe juures 0,62 miljonit eurot kasumit.
„Praegu läheb paremini, aga kes teab, kuidas aasta lõpus on,“ sõnas Jõgi. „Palgi hind on veidi langenud, see aitab ka kaasa, aga peamine, mis tõhusust suurendab, on ikka investeeringud.“
Investeering tulevikku
Suur investeering on käsil ka Pärnumaal Audru vallas asuval spoonitootjal OÜl Valmos. „Investeerime uude spoonitootesse, see on investeering tulevikku ehk siis 2017. aastal töötab uuendatud tootmisliin täismahus,“ rääkis Valmose juhatuse esimees Heiki Vahermets. Samas ei soovinud ta täpsustada, mida ja kui suures mahus nad tootma hakkavad. „Paari kuu pärast räägime põhjalikumalt,“ jäi ta napisõnaliseks. „Oleme jätkuvalt sada protsenti kasespooni tootja.“ Valmos varub tooret Eestist, Lätist ja Soomest.
Valmose käive ja kasum vähenesid eelmisel aastal veidi võrreldes 2014. aastaga, vastavalt 10,85 miljonilt eurolt 10,25 miljoni euroni ja 0,17 miljonilt eurolt 0,09 miljoni euroni. „Kui me räägime meie põhitoodangust ehk 0,5 millimeetri paksusest kasespoonist, siis selle nõudlus on vähenenud varasemate perioodidega võrreldes ligi 50 protsenti,“ märkis ta. „Kasespooni asemel kasutatakse mööbli tootmisel üha rohkem imitatsioonimaterjale, mille kvaliteet on enam-vähem sama, aga mööbel on 25 protsenti poeletil odavam.“
Lääne-Virumaal Tapal saematerjali järeltöötlemisega tegelev OÜ Tapa Mill teenis eelmisel aastal 13,88 miljoni euro suuruse käibe juures 0,45 miljonit eurot kasumit. Üle-eelmisel aastal oli käive 13,1 miljonit eurot ja kasumit teeniti 0,07 miljonit eurot.
„Ega sellel olegi ühest vastust, oleme lihtsalt järjekindlalt tööd teinud ja eelmisel aastal tuli see paremini välja,“ kommenteeris Tapa Milli juhatuse liige Kalle Valdlo mullust majandusaastat. „Varasem suur investeering on samuti üheks põhjuseks.“ 2013. aastal valmis Tapa Millil kontori- ja tootmishoone ning käivitati uus höövelliin.
„Tööstuses peab investeerima, teisiti ei saa, muidu tootlikkus ei tõuse,“ ütles Valdlo. „Investeerida tuleb igal aastal vähemalt amortisatsiooni võrra. Kui investeerid vähem, siis on tagasiminek.“
Tapa Mill ise saematerjali ei tooda, vaid ostab kogu toorme sisse. Eelmisel aastal läks eksporti 85 protsenti toodangust, peamine ekspordiriik on Holland.

Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
Hoolimata ebakindlast väliskeskkonnast suutsid puidutööstused 2015. aastal kasvatada ekspordimahtu 6,6 protsendi võrra, mis ületab varasema aasta taset paari protsendipunkti võrra. Müügi kasv on andnud ettevõtetele julgust investeerida, mida sektoris hetkel aktiivselt ka ellu viiakse ja mis lähitulevikus peaks kasvatama nii toodangumahtu kui andma toodangule lisaväärtust.
Sektori arengut toetab jätkusuutlike materjalide kasutamise populaarsuse kasv, ent see ei ole siiski veel müüginumbrites täies mahus kajastunud. Samas annab see trend kindlust tulevikuks ja lubab loota sektori jätkuvat arengut.
Eesti puidutööstused on saavutanud hea efektiivsuse taseme ja on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, viimase aja investeeringud kindlustavad konkurentsivõime püsimise ning eeldatavasti võimaldavad ettevõtetel ka oma turuosa kasvatada.

Kevad ei soosinud
Hea majandusaasta oli mullu ka Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas tegutseval ASil Imprest, mis toodab ümarfreesitud ja süvaimmutatud puidust aiatooteid. Lemeksi kontserni kuuluva Impresti konsolideeritud käive oli eelmisel aastal 9,84 miljonit ja kasum 0,93 miljonit eurot. 2014. aastal oli ettevõtte käive 9,53 miljonit ja kasum 0,64 miljonit eurot.
„Käivet ja mõnevõrra rohkem kasumlikkust aitas kasvatada tootmise ning toodete optimeerimine, see oli ka meie peamine fookus,“ sõnas Impresti juhataja Timo Hermlin. Tänavune aasta pole tema kinnitusel seni olnud sama hea. „Olulisemateks põhjusteks kevadine ilm ja probleemid mõningatel sihtturgudel,“ loetles ta. „Usun, et lõpetame aasta umbes 10 protsenti plaanitust nõrgema tulemusega, aga igati konkurentsivõimeliselt, säilitades oma turupositsiooni.“
Kuigi enamikul vaadeldud ettevõttel on kogunenud soliidne, vähemalt mitme miljoni euro suurune jaotamata kasum, siis ainsana on viimastel aastatel dividende võtnud Peetri Puidu omanikud. 2014. aastal maksti dividendideks 0,2 miljonit, 2015. aastal 0,1 miljonit ja selleks aastaks on eraldatud dividendideks 0,3 miljonit eurot. Peetri Puidu omanikud on Peeter Peedomaa (65%) ja Tarmo Tamm läbi oma ettevõtte (35%).
„Me ei võtnud kümmekond aastat sentigi omanikutulu, kõik pöörasime tagasi ettevõttesse ja tehnoloogilisse arengusse,“ kommenteeris Peedomaa. „Meie eesmärk on olnud teadlikult see, et enne tuleb tugev vundament luua ja siis võib hakata natuke vilju ka lõikama.“
Hetkel kuum