Puidutööstused investeerimislainel

Puidutööstussektoris tegutsevate firmade müügimaht ja kasum eelmisel aastal suuri hüppeid ei teinud ning jäid võrreldes 2014. aastaga üldjuhul samasse suurusjärku. Üsna arvestatav tõus majandusnäitajates oli aga Põlvas asuval liimpuidu ja konstruktsioonpuidu tootjal OÜl Peetri Puit. Ettevõtte konsolideeritud käive oli eelmisel aastal 10,3 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti enam kui aasta varem. Kasum suurenes aga ligi kolm korda, 0,47 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni.

„Kuna oleme oma strateegia üles ehitanud eriprojektidele, siis paljuski on läbi aastate mõjutanud meie tulemust see, kui palju suuremahulisi objekte mingisse aastasse langeb,“ kommenteeris Peetri Puidu juhatuse liige Peeter Peedomaa mullust head tulemust. „Lisaks eriprojektidele on meie prioriteediks ka lähiturud, need mõlemad aitavad riske hajutada.“ Eelmisel aastal eksportis Peetri Puit 47 protsenti toodangust, aasta varem oli ekspordimaht 63 protsenti. Ettevõte ekspordib konstruktsioonpuitu peamiselt Saksamaale.

Peetri Puidul on ambitsioonikas eesmärk suurendada lähiaastatel käivet kolm korda. Selleks ehitas ettevõte uue tootmis- ja kontorihoone. Sügisel valmivas hoones on üle 8000 m2 tootmispinda, investeeringu suurus on ligi 10 miljonit eurot.

„Me tõime 2014. aasta lõpus turule innovaatilise toote CLT-paneeli ehk ristkihtliimpuit paneeli ja see omakorda andis tõuke selleks, et peame oma tegevust avardama ning tootmispinda juurde saama,“ rääkis Peedomaa. „CLT-paneel on seni rohkem tuntud Lõuna-Euroopas, meie astusime siin piirkonnas esimese sammu sellise ehitusmaterjali turule toomiseks. Nõudlus CLT-paneeli järele on plahvatuslikult kasvamas nii Eestis kui lähiümbruses. Me investeerisime, et olla löögivalmis.“

Peedomaa prognoosib tänavu sama suurt käivet, kui oli mullu. „Ehitus ja seadmete mõningane ümberkolimine teatud mõttes ikkagi pärsib normaalset tootmistegevust,“ lisas ta.

Investeering tulevikku

Suur investeering on käsil ka Pärnumaal Audru vallas asuval spoonitootjal OÜl Valmos. „Investeerime uude spoonitootesse, see on investeering tulevikku ehk siis 2017. aastal töötab uuendatud tootmisliin täismahus,“ rääkis Valmose juhatuse esimees Heiki Vahermets. Samas ei soovinud ta täpsustada, mida ja kui suures mahus nad tootma hakkavad. „Paari kuu pärast räägime põhjalikumalt,“ jäi ta napisõnaliseks. „Oleme jätkuvalt sada protsenti kasespooni tootja.“ Valmos varub tooret Eestist, Lätist ja Soomest.

Valmose käive ja kasum vähenesid eelmisel aastal veidi võrreldes 2014. aastaga, vastavalt 10,85 miljonilt eurolt 10,25 miljoni euroni ja 0,17 miljonilt eurolt 0,09 miljoni euroni. „Kui me räägime meie põhitoodangust ehk 0,5 millimeetri paksusest kasespoonist, siis selle nõudlus on vähenenud varasemate perioodidega võrreldes ligi 50 protsenti,“ märkis ta. „Kasespooni asemel kasutatakse mööbli tootmisel üha rohkem imitatsioonimaterjale, mille kvaliteet on enam-vähem sama, aga mööbel on 25 protsenti poeletil odavam.“

Lääne-Virumaal Tapal saematerjali järeltöötlemisega tegelev OÜ Tapa Mill teenis eelmisel aastal 13,88 miljoni euro suuruse käibe juures 0,45 miljonit eurot kasumit. Üle-eelmisel aastal oli käive 13,1 miljonit eurot ja kasumit teeniti 0,07 miljonit eurot.

„Ega sellel olegi ühest vastust, oleme lihtsalt järjekindlalt tööd teinud ja eelmisel aastal tuli see paremini välja,“ kommenteeris Tapa Milli juhatuse liige Kalle Valdlo mullust majandusaastat. „Varasem suur investeering on samuti üheks põhjuseks.“ 2013. aastal valmis Tapa Millil kontori- ja tootmishoone ning käivitati uus höövelliin.

„Tööstuses peab investeerima, teisiti ei saa, muidu tootlikkus ei tõuse,“ ütles Valdlo. „Investeerida tuleb igal aastal vähemalt amortisatsiooni võrra. Kui investeerid vähem, siis on tagasiminek.“

Tapa Mill ise saematerjali ei tooda, vaid ostab kogu toorme sisse. Eelmisel aastal läks eksporti 85 protsenti toodangust, peamine ekspordiriik on Holland.

 

Kevad ei soosinud

Hea majandusaasta oli mullu ka Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas tegutseval ASil Imprest, mis toodab ümarfreesitud ja süvaimmutatud puidust aiatooteid. Lemeksi kontserni kuuluva Impresti konsolideeritud käive oli eelmisel aastal 9,84 miljonit ja kasum 0,93 miljonit eurot. 2014. aastal oli ettevõtte käive 9,53 miljonit ja kasum 0,64 miljonit eurot.

„Käivet ja mõnevõrra rohkem kasumlikkust aitas kasvatada tootmise ning toodete optimeerimine, see oli ka meie peamine fookus,“ sõnas Impresti juhataja Timo Hermlin. Tänavune aasta pole tema kinnitusel seni olnud sama hea. „Olulisemateks põhjusteks kevadine ilm ja probleemid mõningatel sihtturgudel,“ loetles ta. „Usun, et lõpetame aasta umbes 10 protsenti plaanitust nõrgema tulemusega, aga igati konkurentsivõimeliselt, säilitades oma turupositsiooni.“

Kuigi enamikul vaadeldud ettevõttel on kogunenud soliidne, vähemalt mitme miljoni euro suurune jaotamata kasum, siis ainsana on viimastel aastatel dividende võtnud Peetri Puidu omanikud. 2014. aastal maksti dividendideks 0,2 miljonit, 2015. aastal 0,1 miljonit ja selleks aastaks on eraldatud dividendideks 0,3 miljonit eurot. Peetri Puidu omanikud on Peeter Peedomaa (65%) ja Tarmo Tamm läbi oma ettevõtte (35%).

„Me ei võtnud kümmekond aastat sentigi omanikutulu, kõik pöörasime tagasi ettevõttesse ja tehnoloogilisse arengusse,“ kommenteeris Peedomaa. „Meie eesmärk on olnud teadlikult see, et enne tuleb tugev vundament luua ja siis võib hakata natuke vilju ka lõikama.“