Suurettevõtted palkavad olümpialasi

Maailma üks suuremaid audiitor- ja konsultatsioonibüroosid EY on teada andnud, et palkab oma ridadesse üheksa olümpiamängudel võistelnud naissportlast. Visa on aga oma kodulehel välja kuulutanud uute töötajate otsingu nii olümpia- kui paraolümpiasportlaste seas.

Bloomberg uuris ettevõtetelt, kas seesugune tööle värbamine on üksnes PR-trikk või on asjaga tõesti tõsi taga. Ettevõtted on ise seni kinnitanud, et lisaks avalikkuse tähelepanule soovivad nad tõesti ka sportlasi aidata. Ja loomulikult rõhutavad, et ettevõtte seisukohast on sportlased väga kasulikud töötajad.   

Kui välja jätta mõned suuremad spordistaarid, näiteks aegade edukaim olümpialane ujuja Michael Phelps, on sportlastel üldiselt üsna raske üksnes tänu spordile majanduslikus mõttes haljale oksale jõuda. Ja isegi kui sportlaskarjäär kujuneb edukalt ning raha justkui tuleb, on mitmeid näiteid sellest, kuidas kunagi saavutatud kullasära peagi tuhmub ning rahakotis puhub tuul.

Sporditurundusspetsialist Bob Dorfman lausus, et ettevõtete Visa ja EY seisukohast on tegu asjaliku algatusega ning näitab, et atleedid võivad pärast sportlaskarjääri tegutseda ka muudel aladel peale treeneriameti ning spordikommentaatori või –ajakirjaniku.

Dorfman lausus, et PR-i seisukohast on tegu hea lükkega ning laiendab märgatavalt turundusampluaad ning aitab näidata brändi tegevusi hoopis teisest küljest.

EY avaliku poliitika juht Beth Brooke-Marciniak lausus, et eriti raske on spordiga teenida just naissportlastel, kellele makstakse võrreldes meestega palju vähem. Nõnda võibki juhtuda, et kui sportlaskarjäär ükskord läbi, pole mustadeks päevadeks kõrvale pandud suurt midagi. “Naistel pole muud valikut, kui keerata järgmine lehekülg,” ütles ta ja lisas, et EY puhul suunatakse naissportlased tööle reklaamiosakonda.

Paljud ettevõtted on öelnud, et sportlashing teeb atleedist hea töötaja. Carly Drum-O’Neill värbamisettevõttest Drum Associates lausus, et sportlasest teeb tubli töötaja just tahtejõud ning eesmärgikindlus. Samuti on nad orienteeritud edule, pakatavad enesekindlusest ning see muudab nad ettevõttele väga kasulikuks. “Sportlasel on oskused, mis teevad ta tööturul väga edukaks,” lausus O’Neill.

Varasemad ponnistused sportlasi tööle saada on olnud pigem heitlikud. Remondikaupu müüv USA jaefirma Home Depot tavatses palgata tööle olümpiasportlasi, kellele tehti ka soodustusi ning kellel võimaldati kiirel treeningperioodil töötunde vähendada. Paraku lõpetas ettevõte projekti juba seitse aastat tagasi, öeldes vaid, et keskenduvad muudele tegevustele.

Oma sportlaste karjääriprogrammidega on välja tulnud ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

Visa andis teada, et alustab sportlastele rahatarkuse koolitusi, et nad oskaksid rahaga paremini ümber käia. Endine jäähokimängija Angela Ruggiero, kes on Visa rahatarkuse programmi saadik, on öelnud, et kuna sportlase esmategevus on treenimine, võivad mõned eluliselt olulised oskused jääda arendamata. Samas on neid oskusi kindlasti tarvis, eriti siis, kui sportlaskarjäär jääb seljataha.