Seeder: palgad peavadki kiiremini kasvama

Statistikaameti andmetel kasvas teises kvartalis keskmine brutopalk võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,6%. Kõrgeim keskmine palk oli info ja side ning finants- ja kindlustuse sektorites.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitas, et statistikaameti avaldatud brutopalga kasv 7,6% on mõjutatud näiteks aastapreemiate suurusest ja nende väljamaksmisest esimeses kvartalis, tippspetsialistide hulga kasvust ja lihtsamate tööde vähenemisest. Seega kasvasid põhipalgad siiski vähem, Palgainfo Agentuuri andmete järgi keskmiselt 3–5%.

Seeder märkis, et kindlasti survestab ettevõtteid suuremat palka maksma tööjõupuudus. Seda eriti tööjõumahukates valdkondades, kus tuleb leida tööjõudu nii pensionile minevate töötajate asendamiseks kui ka ettevõtete kasvades uutele loodavatele ametikohtadele. „Raskemas olukorras on ettevõtted, kus palgakasvu ei ole võimalik toote või teenuse hinda üle kanda tiheda konkurentsi või tarbijakäitumise tõttu,“ ütles ta.

Seederi sõnul on alumist palgakõvera otsa viimastel aastatel jõudsalt aidanud kergitada alampalga tõus, mis mõjutab ka keskmist brutokuupalka. „Koos maksumuudatustega on see parandanud madalapalgaliste sissetulekuid ja toimetulekut, mis on positiivne,“ ütles ta. Eesti tööturult on kadumas tööd, kus ärimudel ei võimalda kuigi kõrget palka maksta. „See on loomulik. Küsimus on, kas ja kui kiiresti me suudame need „üle jääavad“ inimesed ümber õpetada ja tööturul rakendada,“ rääkis Seeder. Samuti on noorte tööturule tulijate seas rohkem kõrgharidusega inimesi, kes ei taha enam lihtsamaid töid teha. „Kui on nõus, siis ainult ajutiselt kooli kõrvalt, mis tähendab, et meil ei ole ka värsket tööjõudu lihtsamate tööde jaoks võtta,“ rääkis Seeder.

Kuna tööhõive on kõrge, peavad ettevõtted Seederi sõnul värbama töötavaid inimesi, mis tähendab paratamatult ka kõrgemat palgapakkumist. „Samas otsitakse ka alternatiive – muudetakse töökorraldust efektiivsemaks, asendatakse inimesi robotitega, õpetatakse ise töötajaid välja, kasvatatakse töötajate lojaalsust,“ lisas ta.

„Kuna tööjõu mõttes tegutseme ühises anumas selliste kõrgepalgaliste ja lähedal asuvate riikidega nagu Soome, Rootsi ja Norra, peavadki meie inimeste palgad ja elukvaliteet kiiremas tempos kasvama,“ ütles ta. Samas tuleb tema sõnul silmas pidada ka seda, et kui Soomes kasvab palk aastas kõigest paar protsenti, on see summana sama mis Eestis 7%.

Seederi sõnul on üldist pidurit palgakasvule väga keeruline panna – erasektoris on see ikkagi iga ettevõtte enda otsustada, millist palka makstakse. „Kas see on pikas perspektiivis jõukohane, näitab aeg,“ ütles ta ja lisas, et jõukohasus sõltub väga paljudest teguritest. Riigisektoris ja riigi omanduses olevates ettevõtetes on viimasel ajal pööratud palju tähelepanu kokkuhoiule ja efektiivsusele, mis aitab tööjõukulusid vähendada. Keskmist palka aga võib kergitada, kuna olemasolevate töötajate koormus ja tööülesannete mitmekesisus kasvavad.