Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalmeedia jäljekütid: Ukraina sõda tõi Venemaale medalisaju

    Donbassi isehakanud rahvavabariigi peaminister Aleksandr Zahartšenko oma ihukaitsjatega.Foto: epa

    Rahvusvaheline uurimisgrupp Bellingcat avaldas ettekande, mis näitab, et Ida-Ukrainas peetud kõige ägedama lahingtegevuse ajal kasvas Venemaal sõjaväeliste autasude väljaandmine, vahendas BBC.

    Ettekande „Venemaa sõda Ukrainas: medalid ja reeturlikud numbrid“ autorid teevad oma vaatluste põhjal järelduse, et „sõjalises tegevuses Ida-Ukrainas osales kaugelt üle 10 000 Vene sõduri“.
    Autorid selgitavad ka oma uurimismeetodit, mille aluseks on aastatel 2014 ja 2015 välja antud medalite arvu võrdlus. Vaatluse alla võeti nelja tüüpi autasud: Žukovi ja Suvorovi medal ning medalid „Lahingus silmapaistmise eest“ ja „Vapruse eest“. Medal „Lahingus silmapaistmise eest“ on kaitseministeeriumi ametkondlik autasu, ülejäänud kolm aga riiklikud.
    Bellingcati tiim otsis avalikest sotsiaalmeediakanalitest medalite ja autasude saamist kinnitavaid pilte koos autasustamise kuupäeva ja medali numbriga. Seejärel lähenesid nad asjale matemaatiliselt – võttes esimese ja viimase tuvastatud medali numbri, määrasid nad autasude hulga, mis vaatlusalusel ajal välja anti. Seejärel võrdlesid nad autasustatute hulka teiste perioodidega ning nii võisidki nad oletada, et Ukrainas olukorra teravnemise ajal tõusis Venemaal järsult väljaantud sõjaliste autasude hulk.

    Rühmitus Bellingcat sai tuntuks tänu mitme kuuma teema uurimisele, näiteks on nad võtnud luubi alla sõjalise tegevuse Donbassis ja Luganskis, samuti Ukraina kohal Malaisia reisilennuki allakukkumise ja Venemaa osaluse Süüria sõjas.

    Bellingcati metoodika on avalike allikate info analüüs, mille hulka kõnealusel juhul kuuluvad Vene sõdurite sotsiaalmeedias avaldatud fotod, mida saab seostada uuritavate sündmustega.

    Ettekande autorid leidsid sotsiaalvõrgustikust 19 postitust autasustamise kohta medaliga „Lahingus silmapaistmise eest“, mis olid üles pandud novembrist 2014 kuni selle aasta veebruarini. Esimese tuvastatud medali number oli 2464, viimasel 6802. Sellest järeldavad autorid, et vaatlusalusel ajal sai selle autasu 4338 inimest.
    Medali „Vapruse eest“ puhul oli vaatluse all september 2014 kuni november 2015. Esimese ja viimase tuvastatud medali numbrite vahe on 2468. Suvorovi medalit oli novembrist 2014 kuni detsembrini 2015 antud välja 2570-l, Žukovi medalit detsembrist 2014 kuni eelmise aasta detsembrini 1072 korral.
    Niiviisi teevad autorid neile andmetele toetudes kokkuvõtte, et uuritaval ajal anti neid nelja tüüpi medaleid välja kokku üle 10 000.
    Pilt Bellingcati ettekandest: medalid, millega vene sõjaväelased sotsiaalmeedias on uhkustanud. Foto: bellingcat.com
    Septembrist 2014 kuni 2015. aasta lõpuni oli ka aegu, kui autasustamisi oli tihedamini, näiteks augustis ja septembri alguses 2014, kui Ida-Ukrainas käisid kõige ägedamad lahingud. Mõne kuu pärast alustasid Ukraina riigivõimu vastased talvist pealetungi ning ka see periood torkab silma märkimisväärse hulga medalite jagamisega. Suhteline vaikus saabus 2015 aasta teises kvartalis. Seejuures konflikti järsule teravnemisele augustis 2015 järgneb keskmine medalisadu, selgub ettekandest.
    Ettekande autorid märgivad, et numbrid on vaid täiendus Bellingcati varasemale vaatlusinfole selle kohta, et Venemaa väed on Ida-Ukrainas sees.
    Autorid möönavad, et autasude hulga hindamisel võib olla tegureid, millega nad ei saanud arvestada. Näiteks mõne medali statuudi järgi võib seda anda mittesõjaväelasele ning mitte vaid sõjalise tegevuse eest. Ka ei eita autorid fakti, et Vene sõjaväelased võisid autasusid pälvida osalemise eest teistes konfliktikolletes, näiteks Gruusia sõjas või Tšetšeenias või võidi neid tunnustada osaluse eest Süüria konfliktis. Kuid isegi arvestades neid tegureid, on autorite sõnul nähtav seos hüppeliselt kasvanud autasude ja Ukraina konflikti teravnemise perioodidega.
    Ametlikult eitab Venemaa oma sõjaväelaste osalemist Ukraina konfliktis, nimetades Ukraina valitsuse, rahvusvaheliste ekspertide või ajakirjanike esitatud tõendeid ebapädevateks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.