Terroriprotsess jõudis tavatult riigikohtusse

Nii riigiprokurör Laura Vaik kui Manko kaitsjad Olavi-Jüri Luik ja Oliver Nääs ning Khalilovi kaitsja Kristi Rande kaebasid ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse. Viimaste kaebus võeti riigikohtu tänase otsusega menetlusse, Vaigu oma aga mitte.

Luige sõnul on see tavatu olukord ja tähendab seda, et süüdistatavate karistus saab muutuda vaid kergemaks. Ta selgitas, et kui kassatsioonkaebuse esitavad mitu osapoolt, siis võetakse tavaliselt menetlusse kas kõik või mitte ükski kassatsioonkaebus.

Vaik aga ütles, et midagi eriskummalist selles pole, on ka varem ette tulnud, et ühte kassatsioonikaebust menetlusse ei võeta, teine aga võetakse.

Selle kohaselt toetas Khalilov Sazanakovi terroritegevust alates 2013. aastast, kui küsis korduvalt tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks. 2013. aasta oktoobris andis Khalilov kapo andmetel Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha. 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile püha sõja toetuseks raha.

Khalilovit süüdistatakse ka terroriühendusse kuulumisele kaasaaitamises. Süüdistuse järgi osutas ta Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades poolehoidu tema tegevusele terroriühenduse liikmena.

Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda. 2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.