Investeeringute maht väljus langusest

Teise kvartali numbrite positiivne uudis on see, et pärast kaheksa kvartalit kestnud langust suurenesid investeeringud 5%. Statistikaameti regulaarne SKP aegrea revisjon muutis mitmete tehingute, eelkõige just investeeringute, pilti üsna palju. Investeeringute langus hakkas eelmise aasta algusest tasapisi taanduma ning jõudis teises kvartalis mõõduka kasvuni. Investeeringute kasvu taga olid nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted, samas kui valitsemissektori investeeringud vähenesid aastases võrdluses lausa viiendiku võrra. Riik hakkab tõenäoliselt tasapisi suurendama oma investeeringuid EL struktuurifondide rahastamise toel. Juuli lõpu seisuga oli väljamakseid tehtud vaid 5% ulatuses EL 2014-2020 uues eelarves Eestile määratud struktuurifondidest.

Ettevõtete investeeringute kasvule viitas juba varem ettevõtete nii laenuportfelli kui uute laenude aga ka sisseostetud kaupade ja teenuste kasvu tugev kosumine. Teises kvartalis kasvas import 9%, mis on viimase 14 kvartali kiireim kasv, kusjuures tugevad olid ühtemoodi nii kaupade kui ka teenuste import. Koos impordi kasvuga on järk-järgult paranenud ka eksport. Teises kvartalis eksporditi Eestist kaupu ja teenuseid 4% rohkem kui aasta tagasi, kusjuures kasvu toetasid nii kaupade kui ka teenuste eksport. Meie hinnangul välisnõudlus lähiajal paraneb tasapisi ja annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. See suurendab omakorda vajadust investeeringute järele. Taanduv hinnalangus ja madalad laenuintressid on samuti toeks investeeringutele.

Eratarbimise kasv on sel aastal tublisti aeglustunud. Kui möödunud aastal kasvas eratarbimine 4,6%, siis teises kvartalis jäi kasv 3% juurde ja ka esimesel poolaastal kokku oli kasv veidi üle 3%. Samas on jõudsalt paranenud mitteresidentide panus Eesti eratarbimisse. Eesti majutusasutustes peatunud välisturistide arv on sel aastal tublisti kasvanud. Järgmisel aastal prognoosime netopalga reaalkasvu kiiret aeglustumist, mis võib eratarbimiskulutuste kasvu pidurdada.

Tegevusaladest toetasid majanduskasvu kõige enam põllumajandus ja IT –sektor. Info ja side tegevusalal olid tugevamad just programmeerimine ja konsultatsioonid ning infoalane tegevus. Kõige enam pidurdasid SKP kasvu aga mäetööstuse, energeetika ja kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse tugev langus. Mäetööstuse lisandväärtuse languse taga on põlevkiviõlitootmise konjunktuuri halvenemise mõjul põlevkivikaevandamise vähenemine. Kinnisvaraalase tegevuse viis langusesse aga peamiselt kinnisvaraettevõtetes loodud lisandväärtuse ning tõenäoliselt ka kodumajapidamiste arvestusliku rendi langus (kuna tegemist on arvestusliku näitajaga, siis see majanduses raha reaalselt ei suurenda ega vähenda). Samuti pidurdas teises kvartalis majanduskasvu netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumise langus pärast esimese kvartali järsku tõusu, kui alkoholi- ja kütuseaktsiisimäärade tõstmise tõttu soetati alkoholi- ja kütuse varusid.

Positiivne on ka see, et pärast 13 kvartalit kestnud langust pöördus transpordisektori lisandväärtus tõusule. Selle taga oli peamiselt maismaaveondus, samas kui veondust abistava taristu poolt loodud lisandväärtus vähenes jätkuvalt. Selle üheks põhjuseks on väiksem transiitkaubandus Venemaaga.  Ehitussektori lisandväärtus jäi teises kvartalis pärast aasta aega kestnud langust eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Taastumise taga on hoonete ehitamine, samas kui rajatiste ehitamine on jätkuvalt languses. Hoonete ehituse kasv peaks lähiajal jätkuma.