• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiatus! Makske rohkem palka

    Pooltteist tuhandet transpordiettevõtet tabas möödunud nädalal ehmatus, kui nad leidsid postkastist hoiatava sisuga tööinspektsiooni kirja.

    Tööinspektsioon saatis eelmisel nädalal märgukirja kõikidele veoettevõtetele, kelle puhul on alust arvata, et neis makstakse vähem palka, kui kollektiivleppes ette nähtud. Teavituse said ettevõtted, kelle keskmine töötasu on aruannete järgi vähem kui 620 eurot kuus. Nii madala keskmise palgaga veofirmasid pole sugugi vähe – kiri jõudis umbes 1500 ettevõtja postkasti.
    Tööinspektsiooni kiri ehmatas paljusid. „Pärast märgukirja laialisaatmist ei saanud ma tükk aega tööd teha – üks kõne lõppes ja teine algas,“ rääkis transpordi järelevalve talituse juhataja Jüri Milov. „Tundub, et ajasime ettevõtjad ärevile.“
    Nii sai Milov märgukirjadele kokku kirju ja kõnesid kolmesajalt ettevõtjalt, kes asusid selgitama, miks nende ettevõttes keskmine palk ettenähtust madalam on. Ettevõtete selgituste kohaselt oli peamine põhjus paljude töötajate osaline tööaeg. „Kuna maksu- ja tolliameti andmetes sellist infot pole, said kirja siiski kõik tööandjad, kelle töötajate töötasu alla alammäära jäi. Kirja eesmärk oli eelkõige informeerida töötasuga seotud nõuete olemasolust ning anda teada, et pöörame järelevalve käigus ka sellele tähelepanu, mitte hirmutada,“ selgitas Milov.
    620eurot koos lisatasudega on veoseveo ettevõtete kuutasu alammäär.
    Tähelepanu, valmis olla
    Milovi sõnul pole tarvis ettevõtetel kirjale muudmoodi reageerida, kui lihtsalt arvestada, et tööinspektsioon võib tulla nende uksele koputama. „Kui palka makstakse õigesti, on kõik korras. Kui ei, tuleb asjad korda teha,“ ütles ta. Seda, kas järelevalve alustamisest ka kasu on, saab Milovi sõnul teada alles järgmises kvartalis.
    Samuti nentis Milov, et veonduses pole probleem ainuüksi osalise ümbrikupalgaga, vaid leidub ka skeeme, kuidas maksudest eemale hoitakse. „Näiteks veavad vahepeal juhatuse liikmed ise veoseid ega maksa endale siis palka selle eest, vaid teevad väljamakseid muul moel. Lisaks kasutatakse alltöövõtu teenust teiste ettevõtetega. Igasuguseid skeeme on välja mõeldud,“ rääkis ta.

    Samm õiges suunas

    Ümbrikupalgad on tõsine probeem, mis rikub ausate ettevõtjate konkurentsivõimet, seda ei saa mingil moel tolereerida. Tunnustame Tööinspektsiooni, kes võtab kahtluse korral probleemi ette viisakal ja samas ka tõhusal moel – andes teada, et konkreetses sektoris on plaanis kontrolle hakata läbi viima. Nad on seda teinud ka varem, näiteks teavitades ehitusettevõtteid kavast süvendatult kontrollida tööohutuse nõuete täitmist. Meil ainult hea meel näha, kui riigiasutused võtavad suhtluses ettevõtetega vähem kontrollija ja rohkem partneri rolli.

    Toomas Tamsar,
    Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
    Milovi sõnul tehakse veonduse valdkonna järelevalvel koostööd maksuametiga, kes andis tööinspektsioonile vajaminevat palgainfot. Maksuameti pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnul piirdub praegu järelevalve vaid transpordiettevõtetega, kuna teiste valdkondade kohta pole samasugust infot päritud.
    Tervitatav samm
    Cargobusi tegevjuht Kadri Johanson, kes on korduvalt transpordisektori ümbrikupalkade kohta sõna võtnud, kiidab järelevalve alustamist. „Ma usun, et väljendan paljude seisukohta, kui ütlen, et me aplodeerime tööinspektsiooni tegevuse peale,“ ütles ta. „Kõhe on teada, et meie valdkonnas tegutseb ca 1500 ettevõtet, kus keskmine palk on 500 eurot kätte. Samas me ju kõik teame, et töökas kuller küsib ligi 1000 ja logistik üle selle,“ lisas ta.

    Kõhe on teada, et meie valdkonnas tegutseb ca 1500 ettevõtet, kus keskmine palk on 500 eurot kätte.

     

    Kadri Johanson,
    Cargobusi tegevjuht
    Johansoni sõnul ta küll kuulis märgukirjade saatmisest, ent ei tea, et mõni Cargobusi allvedajatest oleks selle saanud. Ta rääkis, et Cargobus vastas sarnasele „Informatsiooni küsimisele kontrollivajaduse otsustamiseks“ 2011. aastal, kui maksuamet küsis ettevõttelt äritegevuse, töötajate tööülesannete, töötasu arvestuse ja palga maksmise viiside kohta. Lisaks küsiti tollal veel ka masinapargi ülevaadet ning sularahakäibe osakaalu. „Tookord andsime ammendavad vastused ja sellega teema lõppes,“ meenutas ta ja lisas, et kuna Cargobusis on rohkem kui pooled töötajad klienditeenindajad ja laotöötajad, ei vasta nende keskmised palgad üks ühele transpordisektori omadele.
    Tööinspektsiooni märgukirjade efekti on Johansoni sõnul küll keeruline ennustada, kuid tulemata see ei jää. Täiendava kontrollivajaduse otsused peaksid teatavaks saama novembris-detsembris. „Lootus on, et tööinspektsiooni huvi natukene ehmatab ja kõigutab karistamatuse tunnet, aga ennekõike võitleb ümbrikupalga vastu ja seeläbi korrastab samm-sammult turgu,“ ütles ta. Realistlikum stsenaarium on Johansoni sõnul aga see, et ametlikud palgad tõstetakse kiirelt üle küsitud 620 euro kuus ja seejärel jäädakse uute sammude ootele. „Ja seda tehes kindlasti ka kirutakse kõvasti,“ lisas ta.
    Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp leiab, et veondusettevõtetel pole põhjust muret tunda - enamik maksavad ju palka korrektselt.Foto: Andres Haabu
    Kui tööd ei sega, pole viga
    Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp sõnas, et nii kaua, kuni tööinspektsiooni järelevalve ettevõtjate igapäevaelu oluliselt ei sega, ei tasu sellest aktsioonist end häirida lasta. „Arutasime asja nõukogus ja me usume, et suurem osa ettevõtteid maksab normaalselt palka. Kõrvalnähte on tõenäoliselt igas sektoris,“ ütles ta. Tema sõnul teevad tööinspektsioon ja maksuamet tihti igasugust järelevalvet erinevates valdkondades. „See käib tavalise töörütmi juurde. Mis seal ikka,“ ütles ta.
    Kuldkepi sõnul on veondussektoris tavaline palk umbes 1500 eurot või enamgi, mis on üle kahe korra suurem kui kollektiivleppes sätestatud 620 euro suurune alammäär. Kuigi tööinspektsiooni kirja sai poolteist tuhat ettevõtet, usub Kuldkepp, et osalise ümbrikupalga maksmise probleem pole veonduses nii suur. Tema sõnul küsitles autovedajate assotsiatsioon aastaid tagasi ettevõtteid, et saada ülevaadet ümbrikupalga maksmise ulatuslikkusest. „Siis oli küll teine aeg ja üsna suur osa ettevõtetest maksis palka mustalt, kuid ikka tehti seda vähem, kui me kartsime,“ meenutas ta. „Nüüdseks kombineerivad palkadega vaid üksikud. Kuid see tunne baseerub mul vaid kõhutundel.“
    Tasub teada
    Tööinspektsiooni märgukirjas tuletati ettevõtetele meelde:
    - Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppe järgi on veoseveoga tegelevate töötajate kuutasu alammäär koos lisatasudega 620 eurot, tunnitasu alammäär ilma lisatasudeta 2,85 eurot.
    - Samad alammäärad kehtivad ka füüsilisest isikust töövõtjatele, kellega sõlmitud lepingud vastavad tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu.
    - Üldtöökokkuleppe tingimusi tuleb täita ka siis, kui tööandja ettevõte ei kuulu tööandjate liitu või tema töötajad ameti- või kutseühingusse. Tingimusi tuleb täita igal juhul.
    - Kui tegu on rahvusvahelise veoseveoga, näeb töölepingu seadus ette, et tunnitasu alammäär on 2,54 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
    - Tööinspektsioon alustas septembrist 2016 riikliku järelevalvemenetlust üldtöökokkuleppe ja muude kollektiivlepingute täitmise osas veoseveoga tegelevates ettevõtetes.
    Allikas: tööinspektsioon
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.