Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiatus! Makske rohkem palka

    Pooltteist tuhandet transpordiettevõtet tabas möödunud nädalal ehmatus, kui nad leidsid postkastist hoiatava sisuga tööinspektsiooni kirja.

    Tööinspektsioon saatis eelmisel nädalal märgukirja kõikidele veoettevõtetele, kelle puhul on alust arvata, et neis makstakse vähem palka, kui kollektiivleppes ette nähtud. Teavituse said ettevõtted, kelle keskmine töötasu on aruannete järgi vähem kui 620 eurot kuus. Nii madala keskmise palgaga veofirmasid pole sugugi vähe – kiri jõudis umbes 1500 ettevõtja postkasti.
    Tööinspektsiooni kiri ehmatas paljusid. „Pärast märgukirja laialisaatmist ei saanud ma tükk aega tööd teha – üks kõne lõppes ja teine algas,“ rääkis transpordi järelevalve talituse juhataja Jüri Milov. „Tundub, et ajasime ettevõtjad ärevile.“
    Nii sai Milov märgukirjadele kokku kirju ja kõnesid kolmesajalt ettevõtjalt, kes asusid selgitama, miks nende ettevõttes keskmine palk ettenähtust madalam on. Ettevõtete selgituste kohaselt oli peamine põhjus paljude töötajate osaline tööaeg. „Kuna maksu- ja tolliameti andmetes sellist infot pole, said kirja siiski kõik tööandjad, kelle töötajate töötasu alla alammäära jäi. Kirja eesmärk oli eelkõige informeerida töötasuga seotud nõuete olemasolust ning anda teada, et pöörame järelevalve käigus ka sellele tähelepanu, mitte hirmutada,“ selgitas Milov.
    620eurot koos lisatasudega on veoseveo ettevõtete kuutasu alammäär.
    Tähelepanu, valmis olla
    Milovi sõnul pole tarvis ettevõtetel kirjale muudmoodi reageerida, kui lihtsalt arvestada, et tööinspektsioon võib tulla nende uksele koputama. „Kui palka makstakse õigesti, on kõik korras. Kui ei, tuleb asjad korda teha,“ ütles ta. Seda, kas järelevalve alustamisest ka kasu on, saab Milovi sõnul teada alles järgmises kvartalis.
    Samuti nentis Milov, et veonduses pole probleem ainuüksi osalise ümbrikupalgaga, vaid leidub ka skeeme, kuidas maksudest eemale hoitakse. „Näiteks veavad vahepeal juhatuse liikmed ise veoseid ega maksa endale siis palka selle eest, vaid teevad väljamakseid muul moel. Lisaks kasutatakse alltöövõtu teenust teiste ettevõtetega. Igasuguseid skeeme on välja mõeldud,“ rääkis ta.

    Samm õiges suunas

    Ümbrikupalgad on tõsine probeem, mis rikub ausate ettevõtjate konkurentsivõimet, seda ei saa mingil moel tolereerida. Tunnustame Tööinspektsiooni, kes võtab kahtluse korral probleemi ette viisakal ja samas ka tõhusal moel – andes teada, et konkreetses sektoris on plaanis kontrolle hakata läbi viima. Nad on seda teinud ka varem, näiteks teavitades ehitusettevõtteid kavast süvendatult kontrollida tööohutuse nõuete täitmist. Meil ainult hea meel näha, kui riigiasutused võtavad suhtluses ettevõtetega vähem kontrollija ja rohkem partneri rolli.

    Toomas Tamsar,
    Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja
    Milovi sõnul tehakse veonduse valdkonna järelevalvel koostööd maksuametiga, kes andis tööinspektsioonile vajaminevat palgainfot. Maksuameti pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnul piirdub praegu järelevalve vaid transpordiettevõtetega, kuna teiste valdkondade kohta pole samasugust infot päritud.
    Tervitatav samm
    Cargobusi tegevjuht Kadri Johanson, kes on korduvalt transpordisektori ümbrikupalkade kohta sõna võtnud, kiidab järelevalve alustamist. „Ma usun, et väljendan paljude seisukohta, kui ütlen, et me aplodeerime tööinspektsiooni tegevuse peale,“ ütles ta. „Kõhe on teada, et meie valdkonnas tegutseb ca 1500 ettevõtet, kus keskmine palk on 500 eurot kätte. Samas me ju kõik teame, et töökas kuller küsib ligi 1000 ja logistik üle selle,“ lisas ta.

    Kõhe on teada, et meie valdkonnas tegutseb ca 1500 ettevõtet, kus keskmine palk on 500 eurot kätte.

     

    Kadri Johanson,
    Cargobusi tegevjuht
    Johansoni sõnul ta küll kuulis märgukirjade saatmisest, ent ei tea, et mõni Cargobusi allvedajatest oleks selle saanud. Ta rääkis, et Cargobus vastas sarnasele „Informatsiooni küsimisele kontrollivajaduse otsustamiseks“ 2011. aastal, kui maksuamet küsis ettevõttelt äritegevuse, töötajate tööülesannete, töötasu arvestuse ja palga maksmise viiside kohta. Lisaks küsiti tollal veel ka masinapargi ülevaadet ning sularahakäibe osakaalu. „Tookord andsime ammendavad vastused ja sellega teema lõppes,“ meenutas ta ja lisas, et kuna Cargobusis on rohkem kui pooled töötajad klienditeenindajad ja laotöötajad, ei vasta nende keskmised palgad üks ühele transpordisektori omadele.
    Tööinspektsiooni märgukirjade efekti on Johansoni sõnul küll keeruline ennustada, kuid tulemata see ei jää. Täiendava kontrollivajaduse otsused peaksid teatavaks saama novembris-detsembris. „Lootus on, et tööinspektsiooni huvi natukene ehmatab ja kõigutab karistamatuse tunnet, aga ennekõike võitleb ümbrikupalga vastu ja seeläbi korrastab samm-sammult turgu,“ ütles ta. Realistlikum stsenaarium on Johansoni sõnul aga see, et ametlikud palgad tõstetakse kiirelt üle küsitud 620 euro kuus ja seejärel jäädakse uute sammude ootele. „Ja seda tehes kindlasti ka kirutakse kõvasti,“ lisas ta.
    Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp leiab, et veondusettevõtetel pole põhjust muret tunda - enamik maksavad ju palka korrektselt.Foto: Andres Haabu
    Kui tööd ei sega, pole viga
    Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp sõnas, et nii kaua, kuni tööinspektsiooni järelevalve ettevõtjate igapäevaelu oluliselt ei sega, ei tasu sellest aktsioonist end häirida lasta. „Arutasime asja nõukogus ja me usume, et suurem osa ettevõtteid maksab normaalselt palka. Kõrvalnähte on tõenäoliselt igas sektoris,“ ütles ta. Tema sõnul teevad tööinspektsioon ja maksuamet tihti igasugust järelevalvet erinevates valdkondades. „See käib tavalise töörütmi juurde. Mis seal ikka,“ ütles ta.
    Kuldkepi sõnul on veondussektoris tavaline palk umbes 1500 eurot või enamgi, mis on üle kahe korra suurem kui kollektiivleppes sätestatud 620 euro suurune alammäär. Kuigi tööinspektsiooni kirja sai poolteist tuhat ettevõtet, usub Kuldkepp, et osalise ümbrikupalga maksmise probleem pole veonduses nii suur. Tema sõnul küsitles autovedajate assotsiatsioon aastaid tagasi ettevõtteid, et saada ülevaadet ümbrikupalga maksmise ulatuslikkusest. „Siis oli küll teine aeg ja üsna suur osa ettevõtetest maksis palka mustalt, kuid ikka tehti seda vähem, kui me kartsime,“ meenutas ta. „Nüüdseks kombineerivad palkadega vaid üksikud. Kuid see tunne baseerub mul vaid kõhutundel.“
    Tasub teada
    Tööinspektsiooni märgukirjas tuletati ettevõtetele meelde:
    - Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppe järgi on veoseveoga tegelevate töötajate kuutasu alammäär koos lisatasudega 620 eurot, tunnitasu alammäär ilma lisatasudeta 2,85 eurot.
    - Samad alammäärad kehtivad ka füüsilisest isikust töövõtjatele, kellega sõlmitud lepingud vastavad tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu.
    - Üldtöökokkuleppe tingimusi tuleb täita ka siis, kui tööandja ettevõte ei kuulu tööandjate liitu või tema töötajad ameti- või kutseühingusse. Tingimusi tuleb täita igal juhul.
    - Kui tegu on rahvusvahelise veoseveoga, näeb töölepingu seadus ette, et tunnitasu alammäär on 2,54 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
    - Tööinspektsioon alustas septembrist 2016 riikliku järelevalvemenetlust üldtöökokkuleppe ja muude kollektiivlepingute täitmise osas veoseveoga tegelevates ettevõtetes.
    Allikas: tööinspektsioon
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

7 aastat hakkas tiksuma: skandaalne vitamiinifirma läheb pikale saneerimisele
Kunagi börsile pürginud, ent nüüd raskustes vitamiinitootja Meravita saneerimiskavale vastu olnud võlausaldaja jõudis ettevõttega kompromissile, mis tähendab, et vitamiinifirma läheb saneerimisele.
Kunagi börsile pürginud, ent nüüd raskustes vitamiinitootja Meravita saneerimiskavale vastu olnud võlausaldaja jõudis ettevõttega kompromissile, mis tähendab, et vitamiinifirma läheb saneerimisele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.