• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sideettevõtted: lairibaarendus pole keelatud riigiabi juhtum

    EMTst ja Elionist saanud Telia reklaam.Foto: Andres Haabu

    Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL) kuuluvad sideettevõtted teatasid, et lairiba baasvõrk tasub end juba praegu ära.

    Äripäev kirjutas eile, et kümneid miljoneid eurosid maksma läinud suurejooneline internetikaabli projekt on jõudnud tupikusse, kust väljasaamiseks on vaja veel sadu miljoneid eurosid. Nimelt on Eestisse ehitatav lairiba baasvõrk 74 miljoni euro suurune projekt, mis peaks järgmise aasta jooksul võimaldama ka kõikidel keskustest kaugel elavatel elanikel enda koju kiire internet saada.
    Paraku selleks, et baasvõrguga saaksid liituda ka kõige kaugemad majapidamised, on vaja veel vähemalt 400 miljonit eurot. Nii kallist investeeringut ei taha aga teha ei riik ega ka ükski telekomifirma.
    Pole keelatud riigiabi
    Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL) kuuluvad sideettevõtted teatasid, et Euroopa Liidu vahendite abiga ehitatav lairiba baasvõrk on juba parandanud paljude Eesti elanike ligipääsu ülikiirele internetile, sest aitab ületada turutõrget hõredalt asustatud paikades.
    „Ühtlasi toome välja, et just tänu lairiba baasvõrgu projektile on Eesti Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal fiiberoptilise kaabli kättesaadavuse poolest maapiirkondades,“ kirjutasid nad teates. „Samuti on eksitav meedias ilmunud väide, mille kohaselt võiks olla tegu keelatud riigiabiga. Vastupidi – Euroopa Komisjon on meile teadaolevalt hinnanud projekti nii oma sisu kui asjaajamise poolest korrektseks.“
    ITK selgitas, et baasvõrku ei ole ehitatud ainult mobiilsidevõrgu arendamiseks vaid ka fikseeritud ehk kaabliga kliendiühenduste loomiseks. Tänu baasvõrgu ehitusele on kolm suuremat sideettevõtjat investeerinud kliendiühenduste (nn. viimase miili) arendamisse kokku üle 25 miljoni euro. Lisaks kasutavad Lairiba SA baasvõrgu teenuseid veel 13 sideettevõtet ja asutust Eesti eri piirkondades oma klientidele kiiret internetiühendust võimaldavate ühenduste väljaehitamiseks.
    Kliente jagub
    Erinevate lõpptarbijatele teenust osutavate sideettevõtete poolt on sõlmitud 1390 lepingut baasvõrgu kasutamiseks nii kiurendiks kui ka tarbijaühendusteks. Objektid paiknevad enam kui 150 omavalitsuse territooriumil.
    Välja ehitatud liitumispunktide arv on üle 1200, millest 700 paikneb sideoperaatorite võrgusõlmedes ja nendest tõepoolest alla poole on fikseeritud side operaatorite võrgusõlmedes. Samuti asuvad võrgusõlmed  400 kohaliku omavalitsuste hoones ja sajas muus avalikus kohas. Lisaks on kogu trassi ulatuses umbes 1,5-2 km intervalliga üle 2000 kaevu, mis annab võimalike liitumispunktide arvuks üle 3200.
    ITL lisas, et tegelikkuses on tänaseks suuremate sideettevõtete teeninduspiirkonnas loodud umbes 200 000 lõpptarbijale eeldused tarbida lairibateenuseid kiirusega üle 100 Mbit/s. Reaalselt aga on võrguga liitunud ja tarbib sellise kiirusega teenust 30 000 klienti ja kiirust 30-100 Mbit/s 70 000 klienti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Pandeemia pani inimesed mängima
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Raadiohommikus: kelle seast valitakse aasta silmapaistvaim ettevõtja?
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Äripäeva toimetus valis värskelt välja kaheksa inimest, kes kandideerivad sel aastal tiitlile aasta ettevõtja. Kes ja miks esitati ehk kelle seast valik tehakse, selgub hommikuprogrammis.
Prokuratuur süüdistab Mailis Repsi omastamises ja kelmuses
Riigiprokuratuur esitas täna endisele haridus- ja teadusminister Mailis Repsile omastamise ja kelmuse süüdistuse.
Riigiprokuratuur esitas täna endisele haridus- ja teadusminister Mailis Repsile omastamise ja kelmuse süüdistuse.