• Jaga lugu:

    Raviasutusi ootab uus miljonikohustus

    Sotsiaalministeeriumi laual on kohustusliku patsiendikindlustuse eelnõu, mis läheb haiglatele maksma hinnanguliselt 2–2,5 miljonit eurot aastas. See raha plaanitakse saada kas haigekassa ravikindlustuse eelarvest või riigieelarvest.

    Kohustuslik patsiendikindlustus tähendab, et kõik haiglad jm raviteenust pakkuvad asutused peavad tegema kindlustusmakseid fondidesse.
    Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste selgitas, et praeguse süsteemi järgi peab patsient juhul, kui tunneb, et sai ebakvaliteetset teenust või raviteenuse tulemusena tervisekahju, mida saanuks vältida, nõudma hüvitist kas otse terviseteenuse pakkujalt või pöörduma kohtusse. Tõendamiskohustus on patsiendil ja teenusepakkuja vastutab rikkumise eest.
    Uues süsteemis tekib aga juriidiline keha, kes hakkab hindama, kas rikkumist oli ja kas seda saanuks ära hoida. „Patsiendi jaoks läheb süsteem kindlasti lihtsamaks,“ ütles Paluste. Seaduseelnõu plaanitakse aasta lõpuks saata riigikokku kooskõlastamisele.

    Kellelgi pole huvi, et haigekassale lisanduks uue rahalise kohustusena veel ka patsiendikindlustus.

    Heli Paluste,
    sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht
    Raha teiste maksude arvelt?
    Hinnang 2–2,5 miljonit eurot aastas on Paluste sõnul võetud Soome süsteemi kulude näitel. „See tähendab, et uus süsteem läheb meil maksimaalselt 2,5 miljonit eurot maksma vaid siis, kui me hakkame hüvitama samalaadseid juhtumeid sama sagedasti kui Soomes,“ ütles ta.
    Praegu pöördutakse ekspertkomisjoni poole aastas pisut üle saja korra. Kui palju aga kulub praegu ebakvaliteetsete ravijuhtumite hüvitamiseks, pole Paluste sõnul teada. „Suur osa juhtumeid hüvitatakse kokkuleppel ja sellisel juhul kehtib konfidentsiaalsussäte,“ ütles ta. „Teenusepakkujal pole kohustust teatada, palju nad on hüvitistele kulutanud, ja nad mõistagi ei ütle seda.“
    Paluste lisas, et kümnete miljonite eurodega kahjumis haigekassa eelarve võib seaduseelnõu vastuvõtmist pidurdada. „Kellelgi pole huvi, et haigekassale lisanduks lihtsalt uue rahalise kohustusena veel ka patsiendikindlustus,“ ütles ta. Kui see lisanduks, jääks teistele raviteenustele vähem raha. „Seepärast eelistame, et raha võiks pigem tulla eraldi, sihtotstarbeliselt, riigieelarvest muude maksude arvelt. Nii ei mõjuta kohustus haigekassa eelarvet negatiivselt,“ ütles ta.
    Eelistatakse riikliku kindlustusfondi
    Seaduseelnõule antakse praegu viimast lihvi ja räägitakse läbi osapooltega, kelleks on peale sotsiaalministeeriumi ja haigekassa näiteks haiglate liit, arstide liit, perearstide selts ja patsientide ühingud.
    Kindlustusameteid Paluste sõnul praeguses etapis kaasatud pole, sest eelistatakse, et teenust hakkab osutama avalik-õiguslik juriidiline keha. „Patsiendil pole vahet, kas teenust pakub avalik-õiguslik või era-õiguslik ühing,“ ütles ta.
    Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu rääkis ERRile, et Eesti võiks täielikult üle võtta Soome süsteemi ja eelistada siiski era-õiguslikke fonde. „Arstid on täna enamasti oma vastutuse vabatahtlikult juba kindlustanud. On oht, et kui hakkame jalgratast leiutama, võib mudeli ehitamine ühiskonnale oluliselt kallimaks minna,“ ütles ta.
    Piirsalu sõnul peaks olema valmis ka alternatiivplaanid, eriti kui saab eeskuju võtta teistelt riikidelt.
    Tasub teada
    Ravikindlustusmaks ja patsiendikindlus
    - Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses sotsiaalmaksu, millest 20% läheb pensionikindlustusse ja 13%ravikindlustusse.
    - Ravikindlustus toimib solidaarsusprintsiibil: raviteenus ei sõltu inimese eest makstud sotsiaalmaksu suurusest. Haigekassa tasub kindlustatud inimese eest raviasutusele raviteenuse hinna.
    - Planeeritav patsiendikindlustus lihtsustab ebakvaliteetsete ravijuhtumite hüvitamise korda, see sarnaneb põhimõttelt kohustusliku liikluskindlustusega.
    - Patsiendikindlustus maksab hinnanguliselt 2–2,5 miljonit eurot aastas.
    - Ravikindlustus on üks variant, kust saada patsiendikindlustuseks vajalik raha. Teine variant on leida riigieelarvest muu katteallikas.
    Allikas: Eesti.ee
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.