Riigi kulud hüpitavad SKPd

Eelmisel nädalal teatas Venemaa föderaalne statistikaamet, et riigi ja selle ettevõtete panus majandusse on 10 aastaga kahekordistunud. Ameti andmetest nähtub, et kui 2005. aastal oli riigi kogupanus SKPsse 35%, siis 2015. aastal juba 70%.

Eesti statistikaamet sarnaseid andmeid ei kogu. „Statistika koostamisel ei erista me avaliku sektori ettevõtteid erasektori omadest, seega kahjuks ei oska öelda, kui suur on nende panus SKPsse,“ selgitas statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Annika Laarmaa. „Küll aga oskame välja tuua, kui suure osa moodustab valitsemissektoris loodud lisandväärtus SKPst jooksvates hindades.“ (vaata tabelit).

Andmetest nähtub, et riigi panus Eesti SKPsse on kasvanud 10 aastaga kolme protsendipunkti võrra. Tõsi, ka buumi järel on toimunud nihe, kuid mitte riigi kulutuste suurenemise, vaid SKP väga järsu languse tõttu kriisi ajal. Majandus langes 2009. aastal üle 14 protsendi. Koos majanduskasvu taastumisega taandus ka valitsussektori osakaal kuni pöördus taas tõusule kolm aastat tagasi. 

Oluline on mõisteid eristada

Laarmaa selgitas, et rahvamajanduse arvepidamises eristatakse valitsemissektorit ja avalikku sektorit.

Valitsemissektorisse kuuluvad lihtsustatult öeldes riigi valitsemisega tegelevad üksused ning nende poolt kontrollitud üksused, kes tegelevad rikkuse ümberjagamisega ja riigi ülesanne täitmisega ning ei tegutse turutingimustel.

Avaliku sektori moodustavad valitsemissektor ja tema poolt kontrollitud turutingimustel tegutsevad majandusüksused ehk avaliku sektori ettevõtted.

Segadust tekitab see, et väga sageli kasutatakse mõisteid riik, avalik sektor, valitsemissektor ja riigisektor läbisegi ning erinevates tähendustes.