• Jaga lugu:

    OECD: eestlaste finantsteadmised ei kajastu nende käitumises

    Foto: Andras Kralla

    Eesti elanike finantsteadmised on head võrreldes teiste riikidega, kuid finantskäitumises need ei kajastu, selgub OECD rahvusvahelise finantskirjaoskuse võrdlusuuringu tulemustest .

    Eesti elanikel küll olemas baasteadmised finantsteenustest, kuid probleemiks on teadmistele mittevastav käitumine ja hoiakud rahaasjades, vahendas rahandusministeerium Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringut. Kolmekümne riigi võrdluses olid Eesti elanikud finantsteadmistes kolmandal kohal, kuid finantskäitumises alles 24. kohal. OECD rahvusvahelise finantskirjaoskuse võrdlusuuringus kasutati möödunud aastal Eestis läbiviidud ja avalikustatud uuringu tulemusi.
    Uuring keskendus kolme valdkonna riikidevahelisele analüüsile ja võrdlusele: finantsteadmised ehk rahatarkus, finantskäitumine ja hoiakud pikaajalise rahaasjade planeerimise kohta. Rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantskirjaoskus on näiteks oskus koostada pere-eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.
    Tulemuste võrdluses selgus, et Eesti elanike finantsteadmised on võrreldes teiste riikidega head. Kolmekümne riigi elanike võrdluses on Eesti elanikud kolmandal kohal Hongkongi ja Lõuna-Korea järel. Eestile järgneb Soome neljandaga kohaga. Eesti elanikud ise hindasid oma rahatarkuse teadmisi riigi keskmisest tulemusest halvemaks – nende teadmised osutusid tegelikult hoopis paremaks.
    Samas on Eesti elanikud finantskäitumises alles 24. kohal. Eestist tagapool on veel Ungari, Poola, Gruusia, Türgi ja Brasiilia. Parimad tulemused finantskäitumises olid Prantsusmaa elanikel.
    Rahaasjade plaanerimise hoiakutes on Eesti elanikud 30 riigi arvestuses keskel ehk 14. kohal, parimad on Uus-Meremaa elanikud.
    Uuringu tulemused näitavad üldist vajadust finantskirjaoskuse edendamise järele. OECD finantskirjaoskuse raport soovitab Eestile otsida võimalusi ja lahendusi, mis mõjutavad ja parandavad eelkõige elanike finantskäitumist.
     
    Kokku osales uuringus 30 riiki üle maailma, millest 17 olid OECD riigid. Igast riigist osales vähemalt 1000 vastajat vanuses 18–79.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Euroopa Liidu majanduskasv küündis üle 13 protsendi Eestis Euroopa kõrgeim inflatsioon
Koroona põhjustatud majandussurutisest taastuva Euroopa Liidu majanduskasv oli esialgsetel andmetel teises kvartalis 13,2 ning euroalas 13,7 protsenti.
Koroona põhjustatud majandussurutisest taastuva Euroopa Liidu majanduskasv oli esialgsetel andmetel teises kvartalis 13,2 ning euroalas 13,7 protsenti.
Minister näeb põllumeestele ja vedajatele suuri muudatusi
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.
Brüsseli ambitsioonid kliimaneutraalsuse saavutamisel on kasvanud ja kuigi Eesti ettevõtjad on kohati olnud väga tublid, peavad näiteks maanteevedajad ja põllumajandajad astuma suure sammu edasi, leiab keskkonnaminister Tõnis Mölder.