Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgatõus närib ettevõtja kasumit

    Jätkuv palgatõus on jõudmas kriitilise piirini – kasumi arvelt palku tõsta enam naljalt ei saa, tõdesid sel nädalal Tööstuse Äriplaani konverentsi paneeldiskussioonil nii riigi kui erasektori juhid.

    Rahandusministeeriumi prognoosi järgi aga palgatõus lähitulevikus ei peatu. Tänavu tõuseb riigi keskmine palk 6,7%, järgnevaks kaheks aastaks pakutakse 5,5% kasvu. Äriplaanile kogunenud sadakond tööstussektori esindajat niivõrd suurt palgatõusu ei näe.
    Siht astuda Euroopale kandadele
    Arutelu modereerinud Äripäeva peadirektori Igor Rõtovi küsimusele, kelle ettevõttes jääb tuleval aastal palgatõus alla 5,5%, tõstis käe lõviosa publikust. Vaid kümmekond andis märku, et nende firmas on oodata sellest kõrgemat tõusu.
    Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Peterson ütles, et jätkuv palgatõus on liidu selge siht – eesmärk on palgatasemega Euroopale järele jõuda. Selleks rihib liit 6% tõusu aastas. „Iga kord, kui meile öeldakse, et võtke hoogu maha, vastame, et ei tahaks,“ rääkis ta.
    Petersoni sõnul annab keskliit endale aru, et palgatõus tuleb praegu ettevõtete kasumi arvelt ning üle 4-5 aasta selline skeem jätkuda ei saa. „Kui (kasumi ja palga – toim) suhe muutub samasuguseks nagu Soomes ja Rootsis, siis palgaralli lõpeb,“ sõnas ta.

    „Tööstus on meie majanduse mootor, kuid see mootor võiks oluliselt paremini tuksuda,“ sõnas ettevõtlusminister Liisa Oviir, tuues peamise probleemina välja ekspordi paigalseisu.

    Murekohaks on Oviiri sõnul riikliku tööstuspoliitika puudumine. „Viimane selline dokument pärineb aastast 1918,“ sõnas ta. Selle muutmiseks on Oviiri sõnul majandusministeerium koostanud tööstuspoliitika rohelise raamatu, ehk äriplaani, mille peamine eesmärk on tööstuse lisandväärtust töötaja kohta tõsta 80%ni Euroopa Liidu keskmisest. Praegu on see protsent 42. „Kui me suudame jõuda Euroopa keskmiseni, on võrreldes tänasega meie SKP 2030. aastal 3. miljardi euro võrra suurem,“ ütles minister.

    Talle vastandus teravalt Eesti ühe suurema metallitööstusettevõtte Favor juht Mart Proos. „Kas me tahame jõuda samasse seisu, kus Soome tööstus on täna?“ päris ta. Proosi sõnul on ainuüksi tänavu talle müügiks pakutud nelja Soome ettevõtet, kus tootmine ei tasu ennast enam ära. „Teatud palgatõus on okei, kuid see number pole 6-8%,“ sõnas ta.
    Rahandusministeeriumi statistikast selgub, et majandusest kiiremini kasvav keskmine palk on ettevõtete kasumimarginaalidele haamri vajutanud. „Sõltuvalt sektorist ja ettevõtetest on variatsiooni, kuid üldiselt oleme lae juures,“ sõnas ettevõtlusminister Liisa Oviir. Koos tõdeti ohtu, et ettevõtted võivad väikese kasumlikkuse tõttu Eestis tootmise peatada.
    DNB panga vanemanalüütik ja krediidiosakonna juht Priit Roosimägi sõnas, et ta on positiivselt üllatunud, et viimasel ajal pole tulnud uudist suurkoondamiste kohta. „Oleme kriitilise piiri lähedal,“ selgitas ta.
    Tööviljatus ja -jõu puudus
    Palgatõusu kõrval toodi probleemina välja ka tööjõupuudus ning arutleti võimaluse üle seda lahendada välistööjõu impordi abiga. Selge valupunktina viidati seadusele, mille järgi peab välismaalt tulnule tasuma Eesti keskmisest brutopalgast vähemalt 124%. Proosi sõnul tekitab see lisaks suurematele tööjõukuludele ka olukorra, kus töötajad ei ole võrdsed. „Vajadus taandada koefitsient ühele on karjuv,“ sõnas ta.
    Oviiri sõnul on valitsus koefitsiendis kokkuleppele jõudnud. „See saab olema 1,0. Küsimus on ainult, kas seda arvestatakse üleriigilise või sektoripõhise brutopalga järgi,“ selgitas ta.
    Tööstussektorile avaldaks sektoripõhine arvestus praegu aga veel rohkem survet. Juba praegu on valdkonna keskmine brutopalk üle 1500 euro.

    Tööjõupuudusest ajendatuna tõi Favor Eestisse kuus Ukraina pingioperaatorit. „Mõte ei tekkinud üleöö,“ selgitas ettevõtte juht Mart Proos. Nimelt on Favor palganud inimesi n-ö tänavalt ning nad välja koolitanud. Töötajad aga lahkusid ning tsükkel hakkas otsast peale. „Ettevõte ei saa tegeleda ainult inimeste koolitamisega, hea pingioperaator sünnib kuue kuuga,“ selgitas Proos.

    Tänavu kevadel tekkis olukord, kus miljonieuroste masinate taha ei olnud kedagi tööle panna. „Otsustasime proovida, hirmu oli igal tasandil,“ kirjeldas ta ukrainlaste siiatoomist. Proosi sõnul saavad ukrainlased täna oma tööga väga hästi hakkama.

    Päid murti ka selle üle, kuidas tõsta Eesti tööstuse lisandväärtust, mis moodustab Euroopa Liidu keskmisest vaid 42%. Ühe murekohana nähti tööviljakust.
    Proosi sõnul on raske viia tootmistöölisteni idee, et nende panuse suurus mõjutab ettevõtte edu. „Elatakse tänases päevas. Olulisem on saada täna mõne euro võrra kõrgemat tunnitasu, kui järgmisel aastal kahe kuu palga suurust boonust,“ selgitas ta.
    Petersoni sõnul peitub lahendus töötaja ja tööandja suhtlemise parandamises ja tulemuspalga rakendamisel. „Olen näinud olukordi, kus töötajal läheb pea lahti, kui palgatõusule ei öeldakse,“ sõnas ta. „Saksa tööstus toimib selle najal, et töötajad ise mõtlevad ja proovivad nõu anda, kuidas ettevõtet paremini tööle panna,“ tõi ta näiteks töönõukogu printsiibi.
    Igor Rõtov korraldas selle mõtte ajendil kiire gallupi, saamaks ülevaate, paljudel publikust on ettevõtetes mingisugune nõukogu sarnane süsteem olemas. Tõusid umbes pooled käed.
    Pankadel rahasüstide valmisolek
    Erasektori poole pealt rääkis Priit Roosimägi DNBst, et pangad on valmis ettevõtteid finantseerima. „Tarkadeks investeeringuteks on kindlasti ruumi. Tuleb läbi mõelda äriplaan ning veenduda, et investeering ära tasuks. Sellised otsused nõuavad aga selget visiooni ning enesekindlust. See ei teki üleöö,“ kommenteeris ta.
    Proos sõnas, et tema arust on väär mõttemall, et ettevõtted peaksid tegema investeeringuid palkade tõstmiseks. „Ettevõtted investeerivad selleks, et kasvatada tootmismahtu ning efektiivsust. Palgatõus on kõrvalmõju, mitte peaeesmärk,“ sõnas ta.
    Kriitikanoole heitis ta ka EASi suunas. „Kõikvõimalikud EASi investeeringud sõltuvad sellest, palju keegi töökohti loob,“ sõnas Proos. „Minu ettepanek on toetada ettevõtteid, kes automatiseerimise läbi töökäsi vabastavad,“ lisas ta. Publik tunnustas sõnavõttu aplausiga.
    Priit Roosimägi: kasv ekspordist ja investeerimisest
    DNB panga vanemanalüütik ja krediidianalüüsi osakonna juht Priit Roosimägi pani Eesti majandusnäitajad Euroopa konteksti. Viimastel aastatel on SKP kasv olnud oluliselt väiksem kui 5-6% ümber hõljuv palgatõus. Roosimägi sõnul on lootust, et ebakõla hetkeolukorrast suuremaks ei lähe. Peamiselt võiks seda mõjutada ekspordi kasv. „Peame sealt kasvu saama, töötlev tööstus annab Eesti ekspordist poole,“ sõnas ta.
    „Tööjõukulud on Eestis kasvanud üle 6% aastas. Euroopa Liidu keskmine on jäänud 1,5% juurde,“ võrdles Roosimägi. Eestiga laias laastus samal pulgal paiknevad ka Läti ja Leedu.
    „Oleme seda kõvasti vähendanud, kvartalipõhiselt vaadates ulatus see kriisiajal isegi 20%-ni,“ möönis Roosimägi. Euroopa Liidu keskmine on praegu 9%.
    Just madal töötuse määr ongi üks põhjusi, miks Roosimägi sõnul palgad kasvavad. „Väga raske on leida kvalifitseeritud tööjõudu,“ selgitas ta, hiljem lisades, et vabade ametikohtade arv muudkui suureneb.
    Hüvitised töötajatele on järjepidevalt kasvanud, kuid kasumid ja äritegevuseks mõeldud raha on pärast mõningat paigalseisu pööranud viimasel kahel aastal langustrendi. „Kas tase, milleni jõudnud oleme, ongi okei? Nii ja naa,“ möönis Roosimägi. Tänaseks on Eesti langenud tegevuse ülejäägi ja segatulu arvestuses allapoole Euroopa Liidu keskmist. Veel paar aastat tagasi olime ülalpool piiri. „Meie nö naabriteks on arenenud vana Euroopa riigid – võiks öelda, et olukord ei ole katastroofiline,“ sõnas Roosimägi, nentides, et Eesti SKP on võrdluses teiste liiduriikidega siiski madal. „Julgen öelda, et koht kus me oleme, ei ole kasvu mõttes just kõige optimaalsem,“ kommenteeris ta.
    Ettevõtete müügitulusid ja tööjõukuludega kõrvutades pole pilt Roosimägi sõnul rõõmus. „Efektiivsus on madal – kahtlaselt meenutab raskeid aastaid,“ sõnas Roosimägi, toonitades, et siiski oli tollal majandusolukord tervikuna hoopis teine.
    Investeeringuid SKPga kõrvutades on Eesti Euroopa Liidu esiviisikus. Möödunud aastal lausa esimesed. Efektiivsuse kasvu jaoks tuleb Roosimägi sõnul investeeringutega jätkata. „Õnneks on pangad täna valmis ettevõtteid rõõmsalt finantseerima,“ sõnas Roosimägi.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.