Palgatõus närib ettevõtja kasumit

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi aga palgatõus lähitulevikus ei peatu. Tänavu tõuseb riigi keskmine palk 6,7%, järgnevaks kaheks aastaks pakutakse 5,5% kasvu. Äriplaanile kogunenud sadakond tööstussektori esindajat niivõrd suurt palgatõusu ei näe.

Siht astuda Euroopale kandadele

Arutelu modereerinud Äripäeva peadirektori Igor Rõtovi küsimusele, kelle ettevõttes jääb tuleval aastal palgatõus alla 5,5%, tõstis käe lõviosa publikust. Vaid kümmekond andis märku, et nende firmas on oodata sellest kõrgemat tõusu.

Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Peterson ütles, et jätkuv palgatõus on liidu selge siht – eesmärk on palgatasemega Euroopale järele jõuda. Selleks rihib liit 6% tõusu aastas. „Iga kord, kui meile öeldakse, et võtke hoogu maha, vastame, et ei tahaks,“ rääkis ta.

Petersoni sõnul annab keskliit endale aru, et palgatõus tuleb praegu ettevõtete kasumi arvelt ning üle 4-5 aasta selline skeem jätkuda ei saa. „Kui (kasumi ja palga – toim) suhe muutub samasuguseks nagu Soomes ja Rootsis, siis palgaralli lõpeb,“ sõnas ta.

Talle vastandus teravalt Eesti ühe suurema metallitööstusettevõtte Favor juht Mart Proos. „Kas me tahame jõuda samasse seisu, kus Soome tööstus on täna?“ päris ta. Proosi sõnul on ainuüksi tänavu talle müügiks pakutud nelja Soome ettevõtet, kus tootmine ei tasu ennast enam ära. „Teatud palgatõus on okei, kuid see number pole 6-8%,“ sõnas ta.

Rahandusministeeriumi statistikast selgub, et majandusest kiiremini kasvav keskmine palk on ettevõtete kasumimarginaalidele haamri vajutanud. „Sõltuvalt sektorist ja ettevõtetest on variatsiooni, kuid üldiselt oleme lae juures,“ sõnas ettevõtlusminister Liisa Oviir. Koos tõdeti ohtu, et ettevõtted võivad väikese kasumlikkuse tõttu Eestis tootmise peatada.

DNB panga vanemanalüütik ja krediidiosakonna juht Priit Roosimägi sõnas, et ta on positiivselt üllatunud, et viimasel ajal pole tulnud uudist suurkoondamiste kohta. „Oleme kriitilise piiri lähedal,“ selgitas ta.

Tööviljatus ja -jõu puudus

Palgatõusu kõrval toodi probleemina välja ka tööjõupuudus ning arutleti võimaluse üle seda lahendada välistööjõu impordi abiga. Selge valupunktina viidati seadusele, mille järgi peab välismaalt tulnule tasuma Eesti keskmisest brutopalgast vähemalt 124%. Proosi sõnul tekitab see lisaks suurematele tööjõukuludele ka olukorra, kus töötajad ei ole võrdsed. „Vajadus taandada koefitsient ühele on karjuv,“ sõnas ta.

Oviiri sõnul on valitsus koefitsiendis kokkuleppele jõudnud. „See saab olema 1,0. Küsimus on ainult, kas seda arvestatakse üleriigilise või sektoripõhise brutopalga järgi,“ selgitas ta.

Tööstussektorile avaldaks sektoripõhine arvestus praegu aga veel rohkem survet. Juba praegu on valdkonna keskmine brutopalk üle 1500 euro.

Päid murti ka selle üle, kuidas tõsta Eesti tööstuse lisandväärtust, mis moodustab Euroopa Liidu keskmisest vaid 42%. Ühe murekohana nähti tööviljakust.

Proosi sõnul on raske viia tootmistöölisteni idee, et nende panuse suurus mõjutab ettevõtte edu. „Elatakse tänases päevas. Olulisem on saada täna mõne euro võrra kõrgemat tunnitasu, kui järgmisel aastal kahe kuu palga suurust boonust,“ selgitas ta.

Petersoni sõnul peitub lahendus töötaja ja tööandja suhtlemise parandamises ja tulemuspalga rakendamisel. „Olen näinud olukordi, kus töötajal läheb pea lahti, kui palgatõusule ei öeldakse,“ sõnas ta. „Saksa tööstus toimib selle najal, et töötajad ise mõtlevad ja proovivad nõu anda, kuidas ettevõtet paremini tööle panna,“ tõi ta näiteks töönõukogu printsiibi.

Igor Rõtov korraldas selle mõtte ajendil kiire gallupi, saamaks ülevaate, paljudel publikust on ettevõtetes mingisugune nõukogu sarnane süsteem olemas. Tõusid umbes pooled käed.

Pankadel rahasüstide valmisolek

Erasektori poole pealt rääkis Priit Roosimägi DNBst, et pangad on valmis ettevõtteid finantseerima. „Tarkadeks investeeringuteks on kindlasti ruumi. Tuleb läbi mõelda äriplaan ning veenduda, et investeering ära tasuks. Sellised otsused nõuavad aga selget visiooni ning enesekindlust. See ei teki üleöö,“ kommenteeris ta.

Proos sõnas, et tema arust on väär mõttemall, et ettevõtted peaksid tegema investeeringuid palkade tõstmiseks. „Ettevõtted investeerivad selleks, et kasvatada tootmismahtu ning efektiivsust. Palgatõus on kõrvalmõju, mitte peaeesmärk,“ sõnas ta.

Kriitikanoole heitis ta ka EASi suunas. „Kõikvõimalikud EASi investeeringud sõltuvad sellest, palju keegi töökohti loob,“ sõnas Proos. „Minu ettepanek on toetada ettevõtteid, kes automatiseerimise läbi töökäsi vabastavad,“ lisas ta. Publik tunnustas sõnavõttu aplausiga.

Priit Roosimägi: kasv ekspordist ja investeerimisest

DNB panga vanemanalüütik ja krediidianalüüsi osakonna juht Priit Roosimägi pani Eesti majandusnäitajad Euroopa konteksti. Viimastel aastatel on SKP kasv olnud oluliselt väiksem kui 5-6% ümber hõljuv palgatõus. Roosimägi sõnul on lootust, et ebakõla hetkeolukorrast suuremaks ei lähe. Peamiselt võiks seda mõjutada ekspordi kasv. „Peame sealt kasvu saama, töötlev tööstus annab Eesti ekspordist poole,“ sõnas ta.

„Tööjõukulud on Eestis kasvanud üle 6% aastas. Euroopa Liidu keskmine on jäänud 1,5% juurde,“ võrdles Roosimägi. Eestiga laias laastus samal pulgal paiknevad ka Läti ja Leedu.

„Oleme seda kõvasti vähendanud, kvartalipõhiselt vaadates ulatus see kriisiajal isegi 20%-ni,“ möönis Roosimägi. Euroopa Liidu keskmine on praegu 9%.

Just madal töötuse määr ongi üks põhjusi, miks Roosimägi sõnul palgad kasvavad. „Väga raske on leida kvalifitseeritud tööjõudu,“ selgitas ta, hiljem lisades, et vabade ametikohtade arv muudkui suureneb.

Hüvitised töötajatele on järjepidevalt kasvanud, kuid kasumid ja äritegevuseks mõeldud raha on pärast mõningat paigalseisu pööranud viimasel kahel aastal langustrendi. „Kas tase, milleni jõudnud oleme, ongi okei? Nii ja naa,“ möönis Roosimägi. Tänaseks on Eesti langenud tegevuse ülejäägi ja segatulu arvestuses allapoole Euroopa Liidu keskmist. Veel paar aastat tagasi olime ülalpool piiri. „Meie nö naabriteks on arenenud vana Euroopa riigid – võiks öelda, et olukord ei ole katastroofiline,“ sõnas Roosimägi, nentides, et Eesti SKP on võrdluses teiste liiduriikidega siiski madal. „Julgen öelda, et koht kus me oleme, ei ole kasvu mõttes just kõige optimaalsem,“ kommenteeris ta.

Ettevõtete müügitulusid ja tööjõukuludega kõrvutades pole pilt Roosimägi sõnul rõõmus. „Efektiivsus on madal – kahtlaselt meenutab raskeid aastaid,“ sõnas Roosimägi, toonitades, et siiski oli tollal majandusolukord tervikuna hoopis teine.

Investeeringuid SKPga kõrvutades on Eesti Euroopa Liidu esiviisikus. Möödunud aastal lausa esimesed. Efektiivsuse kasvu jaoks tuleb Roosimägi sõnul investeeringutega jätkata. „Õnneks on pangad täna valmis ettevõtteid rõõmsalt finantseerima,“ sõnas Roosimägi.