• Jaga lugu:

    Tööturg käib muust majandusest erinevat jalga

    Hoolimata aeglasest majanduskasvust püsis tööjõunõudlus majanduses suur.Foto: PantherMedia/Scanpix

    Hoolimata aeglasest majanduskasvust püsis tööjõunõudlus majanduses suur: 2016. aasta esimesel poolel kasvas koguhõive 1,8% ja keskmise palga kasv kiirenes 7,8%ni eelneva poolaasta 6,7%lt, kommenteerib Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

    Järgneb Soosaare nädala ülevaade.
    Tööturu ja majanduse olukorra erinevusi saab osaliselt selgitada erinevustega majandussektorite käekäigus. Kapitalimahukas tööstussektoris hõive veidi kahanes ning palgakasv oli majanduse keskmisest väiksem; tööjõumahukas teenindussektoris samal ajal hõive kasvas ja palgakasv kiirenes. Osaliselt tänu suurele nõudlusele, mille mõjul kasvasid palgad jõudsasti, kuid teisalt ka tänu tööturu struktuurireformidele kasvas tööturul aktiivselt osalevate inimeste hulk enam kui protsendi võrra.
    Töötuse määr jäi aasta esimesel poolel 6,5% juurde, umbes samale tasemele kui aasta varem: lühiajaline töötus kasvas, pikaajaline aga kahanes. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid, et suurenes nende inimeste arv, kes registreerisid end töötuna eelneva töösuhte lõpu tõttu, kuid samal ajal kasvas ka nende arv, kes lahkusid registrist tänu töö leidmisele.
    Keskmise palga kasv 2016. aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris: esimeses kvartalis välisomanikega ning teises kvartalis Eesti omanikega ettevõtetes. Avalikus sektoris palgakasv samal ajal aeglustus. Kuigi miinimumpalga tõstmine mõjutab otseselt vaid väikest protsenti palgasaajatest, võib see koos palgakasvuga avalikus sektoris mängida olulist rolli palgakasvuootuste kujunemisel. Üldine suur palgakasvuootus muudab ettevõtjale raskemaks palgakulusid oma ettevõtte käekäigu järgi seada.
    Võrreldes 2015. aastaga kahanes 2016. aasta esimesel poolaastal veidi erinevus tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse vahel. Tootlikkuse langus oli varasemast väiksem ja palgafondi kasv ühe töötaja kohta aeglustus mõnevõrra.  Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 2015. ja 2016. aastal palgafondi osakaal majanduses loodavast lisandväärtusest aga märksa kiiremini. Kui 2013. aastal moodustas see SKPst 45%, siis viimase nelja kvartali keskmisena juba 48%. See näitab, et olukord tööturul on jätkuvalt pingeline ja tööjõupuudus tekitab palgasurvet. Tööjõukulu osakaalu kasv tähendab, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb ja teistel võrdsetel tingimustel muutub Eesti tootmise asukohariigina vähem atraktiivseks. Arvestades aga seda, et viimastel aastatel on varasemaid hinnanguid palgafondi suuruse kohta allapoole ja samas SKPd peamiselt üles revideeritud, ümbritseb ka 2015.–2016. aasta tööjõu ühikukulu kasvu hinnangut ebakindlus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.