Mait Kraun • 24 oktoober 2016
Jaga lugu:

Miljonärist peaminister käsib soomlastel püksirihma pingutada

Soome peaminister Juha Sipilä.
Soome peaminister Juha Sipilä.  Foto: EPA

Põhjamaade ainukese euroala liikme Soome majandust ei saada kuidagi käima ning peaminister soovitab elanikel püksirihma pingutada, kirjutab Bloomberg.

Hiljuti alandasid kolm reitingufirmat Soome perfektset AAA reitingut. Nüüd tahab Soome valitsus, et inimesed tõmbaksid püksirihma pingule – vaja on ju sakslastele ja rootslastele, kelle eksport õitseb, järele jõuda. Kui seda ei suudeta, siis jääb riigi majanduse areng seisma ja võlad jätkavad kasvu, hoiatab valitsus.

Eksport on võtmetähtsusega

Pärast eelmise aasta valimisi peaministriks valitud Juha Sipilä (kes on muide miljonär) tahab majandusele uue hingamise anda. Tema sõnul on eksport võtmetähtsusega. See aga tähendab, et soomlased peavad olema produktiivsemad ning palku ei tohi tõsta. Juba praegu on Soome konkurentsivõime peamistest kaubanduspartneritest 15 protsendi võrra madalam.

„Me oleme peamistest konkurentidest maha jäänud,“ ütles Sipilä kolmapäeval Helsingis antud intervjuus. „Meie peamine probleem seisneb selles, et eksport on nõrk ja majanduskasv sõltub sisemaisest nõudlusest. Selleks, et majandus taastuks, peaks eksport uuesti majanduse kasvumootoriks saama.“

Soome majanduskasv on olnud kesine juba 2015. aastast alates. Riigi paberitööstus kannatab digimeedia tõttu. Nokia Oyj ei suutnud nutitelefonide ajastuga sammu pidada ning 2013. aastal müüdi telefoniäri Microsoftile. Kaubandusele on kehvasti mõjunud ka Venemaa majanduskriis.

Palgakasv peatub

Eelmisel kuul antud intervjuus ütles Soome kaubandusminister Kai Mykkänen, et pilt on väga tume, sest USA presidendivalimistel domineerib protektsionistlik retoorika ning ida-lääne geopoliitilised suhted halvenevad. Eksport moodustab umbes 40 protsenti Soome SKPst. Sel aastal on Soome kaubandus olnud defitsiidis peaaegu iga kuu. Eksport on alla aastaga langenud 15 protsenti.

Soomlased on juba leppinud asjaoluga, et palgad ei kasva. Töötajad leppisid sel aastal 0,4protsendilise palgakasvuga, 2017. aastal palgad tõenäoliselt ei kasvagi. Alates 2018. aastast hakkavad palgakasvu määrama „eksportivad tööstused“, märkis Sipilä.

Palgakasv on kontrolli alla saadud ja järgmine samm on produktiivsuse suurendamine, ütles Sipilä. „Selles valdkonnas pole valitsusel väga palju mõjuvõimu ning sõltume ettevõtetest,“ ütles ta. „Olen suuremate eksportijatega rääkinud ja nemad arvavad, et produktiivsust on vabalt võimalik viie protsendi võrra tõsta.“

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt