Läti maksumagnetist on kasu

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 1. november 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti maksumagnetist on kasu
Igal nädalal Riia ja Tallinna vahet sõitev Mailis Repsi abikaasa, Soraineni advokaadibüroo partner Agris Repšs leiab, et Läti on teinud palju samme, mis aitavad riigil ettevõtlust parandada.
„Läti on kriisi lõpust saati otsinud midagi, mis aitaks suure sammu edasi astuda. Usun, et nüüd oleme vähemalt ühe viisi leidnud,“ ütles Repšs intervjuus Äripäevale.
Äripäev on kirjutanud, et Lätis on maksuimed ja maksumagnetid, millest Eesti võiks eeskuju võtta. Üks sellistest on idufirmadele mõeldud maksusoodustus, mida Läti valitsus plaanib vastu võtta. Kuivõrd usute selle kasulikkusesse?
Arvan, et see oleks midagi, mis muudab Lätit konkurentsivõimelisemaks. Lätlased ootavad seda väga. Maksusoodustus puudutaks kõiki alustavaid ettevõtteid, kes vastavad teatud tingimustele. Kui nad vastavad, peavad maksma töötajate pealt fikseeritud maksu 252 eurot kuus, sõltumata palga suurusest. Teistest tööjõumaksudest on nad vabastatud. See aitab luua idufirmasid ja panustada neil teadus- ja tootearendusse. Läti on kriisi lõppemisest saati otsinud midagi, mis aitaks meil astuda mõnda suurt sammu edasi ja ma usun, et lõpuks me leidsime ühe hea meetme.
Elab ja töötab Riias ning on 41 aastane.
Abielus Keskerakonna liikme Mailis Repsiga. Neil on viis last. Pere elab Eestis ja Repšs sõidab igal nädalal mitusada kilomeetrit Läti ja Eesti vahet.
Töötab juristina aastats 1995.
On advokaadibüroo Soraineni partner ja kohtuvaidluste ja riigihangete tiimi juht.
Millistel tingimustel idufirma maksusoodustust saab?
Ettevõte ei tohi olla vanem kui viis aastat ja peaks tegelema mingi tootega, mis oleks innovaatiline. Vähemalt 70% töötajatest peavad olema magistri- või doktorikraadiga või peab vähemalt pool ettevõtte kuludest minema tootearendusele.
Samuti ei tohi ettevõtte esimese kahe aasta käive olla suurem kui 200 000 eurot aastas ja viie aasta peale ei tohi käive olla suurem kui viis miljonit eurot. Esimeste aastate kasumit ei tohi dividendidena välja maksta, vaid peab ettevõttesse investeerima. Sellistele tingimustele vastates saavad idufirmad maksuerisuse endale aastaks ajaks ja seejärel saavad veel viieks aastaks pikendada.
Kas Läti plaanib veel mõnda maksumuudatust teha või mingit sektorit reguleerida?
Olen üsna kindel, et varsti võtab valitsus käsile jagamismajanduse – täpsemalt just sõidujagamise reguleerimise. Eesti on seda juba teinud ja ka Lätis on see teemaks tulnud.
Läti valitsus peab endale tunnistama, et jagamismajandus on olemas ja et sellel on palju kasulikku külgi. Uber, Taxify, Airbnb – kõik nad annavad inimestele võimaluse rohkem teenida ja riik saab selle pealt ka makse koguda. Ilma neid reguleerimata oleks ühiskonnas rohkem halli majandust.
Kas maksuimeks nimetatud ja palju arutletud mikroettevõtete 9%line maksumäär töötab või ei?
Töötab. Eriti just väikeste ettevõtete jaoks, kes ei tahagi suure ettevõttega alustada, vaid tahavad teha midagi väikest. Vastasel juhul oleks neil kõrgete maksudega rakse. Näiteks sotsiaalmaks on Lätis väga kõrge ja tööjõukulud on suured. Töötaja maksab sotsiaalmaksuks 10,5% palgast ja tööandja pea 24%.
Kui vaadata Eestit, Lätit ja Leedut, siis mida võiksime veel üksteiselt õppida?
Nii Eesti kui ka Läti võiks jälgida, mida Leedu just tegi. Nad võtsid hiljuti vastu töölevõtmise seaduse, mis fikseeris ära väga erinevaid töötamise vorme, mis lihtsustavad palkamist päris palju. Ajal, mil iga ettevõte ei koosne enam ühest tehasest ja kahest vahetusest, on see väga suur asi. Näiteks saab selle seaduse järgi võtta tööle mitu inimest ühele töökohale. Samuti saab palgata inimese vaid üheks projektiks ja ka nii öelda null-töötunni reegliga, mis tähendab, et enam ei ole kohustust fikseerida, mitu tundi töötaja nädalas töötama peab. See on igati innovaatiline viis, kuidas tööturgu paindlikumaks muuta.
Igapäevaselt tegelete kohtuvaidlustega. Millised vaidluse teil praegu käsil on?
Hmm, pean veidike mõtlema, mida ma teile üldse võin rääkida oma tööst täpsemalt (naerab). Üks asi, millega tegelen, on näiteks see, kui omavalitsuste juhitud meediaväljaanded levitavad tegelikult nendega maksumaksjate raha eest iseendale reklaami. Sellised ettevõtted rikuvad ajakirjandusvabadust ja konkurentsi. Samal ajal nad aga ka müüvad lehte reklaami. Minu arvates see ei ole õige. Nad suretavad ebaausalt välja erakapitalil põhinevaid meediaväljaandeid. Tean, et teil on ka Eestis samasuguseid juhtumeid. Meil on enim muret just väiksemate omavalitsustega. Töötan selle nimel pro bono ehk ei võta selle töö eest mingit tasu.
Abikaasad Mailis ja Agris Reps aastal 2007.Foto: Raul Mee
Küllap teate siis, et Eestis harrastab sellist asja ka Tallinna linn oma meediaväljaandega, mida juhib Keskerakond – sama erakond, kuhu kuulub ka teie abikaasa Mailis Reps. Mis te sellest arvate?
Ka Riia leht teeb seda samamoodi. Kuid tõtt-öelda me ei ole selle üle Mailisega arutanud, sest ma ei räägi kodus eriti oma tööst ja tema ei räägi ka mulle oma detailseid asju oma tööst poliitikas. Lätis arutatakse selle probleemi üle palju, kuigi enne seda ei tehtud aastaid mitte ühtegi sammu, et olukorda parandada.
Rääkides teie abikaasast – kuidas jäite rahule Eesti presidendivalimistega? Paljud eestlased on pettunud, kuidas lõpuks riigipea leiti.
Ma arvan, et Mailisel läks väga hästi ja ta tõestas, et on tugev kandidaat. Üldse oli seekord palju tugevaid kandidaate. Lätlasena leian, et Eesti presidendivalimiste süsteem on tunduvalt parem kui meie oma. See on oluliselt demokraatlikum. Meil võidab alati see, kes saab enim hääli, mis tähendab seda, et opositsiooniparteidel on üsna võimatu üldse kandidaati esitada.
Ainuke viga Eesti süsteemis on vast see, et isegi viimases valimisvoorus, kus on alles jäänud kaks kandidaati, peab kandidaat koguma teatud hulgal poolthääli. Kui piisaks lihtsalt rohkemate häälte kogumisest, oleksite ka kenasti presidendi ära valinud. Kuid läks teisiti ja eks see, et kogu pikk ja põhjalik kampaania ja kõik need debatid läksid justkui raisku, tekitabki pettumust. Võib-olla tuleks seadust paremaks muuta, et enam nii ei läheks.
Kuna te sõidate igal nädalal Riia ja Tallinna vahet ning töötate peamiselt siiski mujal, kas tunnete ka mõnevõrra kergendust, et te Eesti esihärra kohustusi kaela ei saanud?
(naerab) Mingil määral muidugi. Ma pole harjunud sellise tähelepanuga – ma olen jurist. Kohati oleks kindlasti mu elu teistsugune praegu, kuid ma oleksin ikka juristina edasi töötanud ja ka edasi Riias elanud ja töötanud. See on osa minust ja ma poleks seda muutnud.
Eestil pole millestki eeskuju võtta
Plaanitav idufirmade maksuserisus on saanud palju rohkem tähelepanu kui selle tegelik majanduslik mõju väärib. Seadus on üles ehitatud nii, et aitab moodustada 10-20 väga spetsiifilist ettevõtet. Samas tekitab muudatus tõenäoliselt omajagu administratiivset kulu. Seega – kuigi plaan näib kena ja eesmärgid on õilsad, on sel praktikas piiratud võimalus ja eriti midagi idufirmade jaoks see ei tee.
Eesti ei pea üldse kartma Läti mikroettevõtete maksuimet ja idufirmade maksuerisust. Vastupidi – Lätis muutuvad maksuseadused ja ettevõtluse regulatsioonid nii tihti, et panevad Läti ettevõtteid hoopis uusi võimalusi otsima. Populaarseimad võimalused on aga Eestis.
Juris Grišnis,
Läti finantsettevõtte Capitalia juhatuse esimees
Hetkel kuum