Äripäev • 4 november 2016
Jaga lugu:

Tööstusel on raske leida konkurentsieelist

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.  Foto: Andras Kralla

Kuigi tööstustoodang tegi septembris suure tõusu, ei ole aasta esimese kolme kvartali põhjal rõõmustamiseks põhjust – Eesti tööstustoodangu kasv on üks Euroopa kõige nõrgematest.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor teatas SEB nädalakommentaaris, et september oli senise aasta parim kuu Eesti tööstusettevõtete jaoks. Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kasvas tööstustoodang 2015. aasta septembriga võrreldes 7%, seejuures suurenes töötleva tööstuse toodang 5%. Tootmismaht kasvas enamuses tööstussektorites, positiivset muutust näidanud sektorite arv oli suurem vaid veebruaris.

Tulemus oli seda tugevam, et mitmes väga suures harus tootmismaht vähenes või kasvas napilt. Nii oli septembris toodang eelmise aasta omast 8% võrra väiksem elektroonikatööstuses, 2% võrra madalam toiduaine­tööstuses ja protsendi võrra kehvem metalltoodete tootmises. Ka varasematel kuudel tööstustoodangu kasvu toetanud puidutööstuses suurenes toodangumaht vaid protsendi võrra.

 57%kasvas keemiatööstuse tootmismaht tänavu septembris, võrreldes 2015. aasta septembriga.

See-eest üllatasid mitmed sektorid väga tugeva kasvuga, täpsustas Nestor. Varasematel kuudel kohati suures languses olnud keemiatööstuse tootmismaht kasvas 2015. aasta septembriga võrreldes enam kui poole võrra (57%). Tugeva tõusu (26%) tegi ka elektrienergia tootmine. Lisaks oli september äärmiselt edukas elektriseadmete tootmises, mis suurenes aastatagusega võrreldes 18%. Tubli 23% kasvu tegi kütteõlide tootmine, mis sarnaselt keemiatööstusele varasematel kuudel eelmise aasta tasemest kolmandiku võrra madalam oli olnud. Hea tulemuse tegid septembris veel haagise­tootjad ning tekstiili- ja rõivatööstus.

Kolme kvartali kokkuvõttes püsib tööstustoodang eelmise aasta tasemel

Üks tugev kuu ei suuda siiski muuta minevikku. 2016. aasta kolme kvartali kokkuvõttes püsib tööstustoodang praktiliselt 2015. aasta tasemel. Töötleva tööstuse toodang on kasvanud napi 0,3% võrra, koos elektrienergia ja mäetööstusega, on tööstustoodang tervikuna, aga eelmise aasta tasemest 0,3% väiksem, seda just mäetööstuse pea neljandiku võrra vähenenud kaevandamis­mahu tõttu. Võttes arvesse sektori olulisust kogu tööstustoodangus, on isegi negatiivsem mõju olnud elektroonikatööstuse toodangumahu vähenemisel, mis protsentuaalselt on küll senini piirdunud 6%ga. Suure negatiivse panuse on andnud ka kütteõlide tootmise 27% vähenemine, samuti 17% võrra vähenenud toodang tegevusalal masinate ja seadmete remont, mis põhiosas peegeldab laevaremondiettevõtete käekäiku.

Suurima positiivse panuse tööstustoodangusse on selle aasta jooksul andnud puidutööstus. Puidu­tööstuse toodang on kasvanud 9 kuu jooksul 4%, kuid suure osatähtsuse tõttu kogu tööstus­toodangus avaldab see koondnäitajale ulatuslikku mõju. Suure panuse on andnud elektrienergia tootmise kasv, seda just tänu väga edukale kolmandale kvartalile kui toodangumaht tõusis kolmandiku võrra. Töötlevas tööstuses on stabiilset ja tugevat kasvu näidanud elektri­seadmete tootmine, mis on eelmise aasta tasemest keskmiselt kümnendiku võrra kõrgem.

Suhteliselt suure panuse kasvu on andnud ka tööstusharu, millelt seda ehk oodata ei oleks osanud – tekstiilitööstus, kus toodang eelmise aasta omast 14% võrra suurem. Tõenäoliselt peegeldab tekstiilitööstuse kasv siiski mõne üksiku suurtootja edukaid tehinguid, kui haru laiemat tõusu, kirjutas Nestor. Märkimist väärivad veel haagise- ja mööblitootjate kasvanud tootmismaht.

Teistest nõrgem

Võrreldes teiste Euroopa riikidega, püsib Eesti tööstustoodangu kasv juba teist aastat siiski kõige nõrgemate seas. Võrdluseks on Lätis ja Leedus tööstustoodang sellel aastal suurenenud 2-3% võrra ja isegi pikalt vindunud Soome tööstus on suutnud tootmismahtu protsendi võrra kasvatada.

Mihkel Nestor

 Ei saa välistada, et osaliselt on Eesti ettevõtete tulemusi halvendanud kiire tööjõukulude kasv. Kuigi tööjõud on oluliselt kallinenud, ei ole suutnud toodete areng sellega sammu pidada. 

Eesti nigelat tulemust on raske vabandada ka üksikmõjudega. Isegi juhul, kui jätaksime arvutusest kõrvale suurimat negatiivset mõju omanud elektroonikatööstuse, mäetööstuse ja põlevkiviõli tootmise, saaksime tööstustoodangu kasvuks napi 2%. Kui otsida põhjuseid, siis on toodang vähenenud ka kahes teises suures harus, toiduaine- ja metallitööstuses. Suure puidu­tööstuse kasv on sellel aastal aga aeglasem ja ei suuda vahet kompenseerida. Toiduainetööstuse mahtude vähenemist võib põhjendada raske ekspordiolukorraga ja metallitööstuse raskusi väheste kapitaliinvesteeringutega nii Eestis kui välismaal.

Samas oleme nii mõneski harus naabritele alla jäänud. Kui Eestis metallitööstuse toodang kahanes, siis Soomes ja Lätis suurenes, viimases koguni 8% võrra. Ka puidutööstuses on Läti kasv olnud sellel aastal kiirem, rääkimata 17% tõusust elektroonikatööstuses.

Ei saa välistada, et osaliselt on Eesti ettevõtete tulemusi halvendanud kiire tööjõukulude kasv. Kuigi tööjõud on oluliselt kallinenud, ei ole suutnud toodete areng sellega sammu pidada. Aeglase kaubavahetuse tingimustes ei teki pidevalt juurde uut nõudlust, mis lubaks kasvada kõigil turu­osalistel. Kiirem kasv eeldab ettevõtete võimekust võita turgu teiste arvelt, kuid konkurentsi­eeliseid selleks on aina raskem leida.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt