Rivo Sarapik • 9. november 2016 kell 11:45

"Elu läheb edasi ka pärast Trumpi võitu"

Donald Trump võitis 2016. aasta USA presidendivalimised.  Foto: EPA

Just nii leidis endise New Yorgi linnapea Michael Bloombergi kampaaniajuht Bradley Tusk, kes hindas Trumpi võitu presidendivalimistel siiski kohutavaks sündmuseks. "Maailm on miljardeid, Ameerika mõnisada aastat vana. Elu ei peatu ka praegu."

Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit, kuhu on kokku tulnud üle 50 000 inimese 170 riigist, toimunud vestlusringis esinenud Tusk selgitas, et ühelt poolt on see tulemus küll hirmutav ja kohutav, kuid teisalt pole tegemist maailma lõpuga ning peegeldab kriisi, mis lisaks Ameerikale iseloomustab suurt osa lääneriikidest.

Valimistulemusi kommenteerinud arutelus vastavad küsimustele Bradley Tusk (Michael Bloombergi New Yorgi linnapeaks kandideerimise kampaania juht), Shalaine Woodley (auhinnatud Hollywoodi näitleja ja mitme valijaid poliitikas hariva liikumise eestvedaja) ning Owen Jones (The Guardiani poliitikaajakirjanik).

Donald Trump võitis Ameerika presidendivalimised. Kuidas selle vastu võtsite?

Tusk: See on kohutav tulemus, mis ajas mind peaaegu nutma. Piinlik on praegu Euroopas selle tulemuse valguses olla. Teisalt aga on Trump osa Ameerikast ja meil on tugev riik. Ta on küll kampaania käigus lollusi öelnud ja teinud, aga saame hakkama.

Jones: Tegelikult on olemas kaks Ameerikat. Ühte neist iseloomustavad hirm, rassism, diskrimineerimine jne. Teisalt on jälle see pool, mida iseloomustab seksuaalvähemuste ja naiste õiguste eest võitlemine, Martin Luther King, mitmesugused revolutsioonid jne. Selline Ameerika on alati kõigest võitjana välja tulnud.

Woodley: Tulemusele järgnesid tohutu hirm kodu- ja välismaal, aga sellest tuleb üle olla ja vaadata faktidele ning ees ootavatele ülesannetele otsa. Valimistulemus ei saa arengut takistama hakata. Lahendusi sellele olukorrale peavad hakkama otsima ka need, kes Ameerikat ei juhi või elavad mujal.

Trump võitis ja ta tegi seda kõiki reegleid rikkunud kampaaniaga. Ometi miljonid inimesed hääletasid tema poolt. Ta pole põhjus, vaid millegi sügavama tagajärg. Kuidas ta seda tegi?

Jones: Rassist, demagoog, seksist ja nii edasi on viimase superjõu juht. Sõjakal kutil on ligipääs tuumanupule. Ühelt poolt tundub, et olukord on tõesti lootusetu ning võiks hakata koju toitu ja vett varuma. Teisalt jälle peegeldab see rahulolematust ja viha, mis on levinud kõikjal lääneriikides. Poliitikud soovitavad süüdistada naabreid, immigrante, aga mitte võimu ja selle tehtud otsuseid. See on ohtlik poliitika ja mitte vaid Ameerikas, vaid sama juhtub ka Euroopas. Mu kodumaa Suurbritannia jõudis selle tulemusel Brexitini. Ameerikas esineb palju rassismi, võõraviha, ja see mängis Trumpi kampaanias olulist rolli. Clintoni kampaania oli aga nagu võimuesindajate kampaania, kuid just nende suhtes on inimesed vihased. Trump esindas aga tavainimest. See tulemus on eksistentsiaalne kriis kogu läänele.

Woodley: See tulemus näitab, et Ameerikas on kaheparteisüsteem end ammendanud. Poolte terav vastandumine on varem levinud näiteks latiinode või afroameeriklaste kogukondades, aga eilsetel valimistel nägime sama ka valgete ameeriklastega. Paljud ei hääletanud mitte Trumpi poolt, vaid jäid hoopis koju ja see tõi meile selle „suurepärase“ tulemuse.

Tusk: Tulemuseni viisid viha ja rahuolematus eliidiga. USA valijad ei taha, et keegi ütleb, et nüüd on tema kord valitseda, see ajab nad vihaseks. Aga just sellise sõnumiga Clinton lähenes. Hääletasin Clintoni poolt. Kui nüüd suuremat pilti vaadata, siis maailm on miljardeid aastaid vana, Ameerika mõnisada. Ilmselt elu siiski ei lõpe.

Shailene Woodley on tuntud näitlejana ja ühena viimastest rollidest astus ta koos Joseph Gordon-Levittiga üles filmis Snowden. Lisaks veab ta aga mitmeid valijaid harivaid organisatsioone.  Foto: EPA

Trumpi suust kõlanuna oli kõige mõistlikum presidendiks kandideerimise juures tema võidukõne, kus ta rääkis ühiskonna nii-öelda ravimisest ja rahva presidendiks olemisest. Samas kasutas ta oma kampaanias näiteks sotsiaalmeediat jõuliselt. Ühelt poolt toob sotsiaalmeedia inimesed kokku, siis tema aitas neid lahku rebida. Kuidas sellist rahvast ravima hakatakse?

Tusk: Võit ei ole kunagi garanteeritud. Sul peab olema sõnum, mis inimestele korda läheb, ja Trumpil see oli. Pole olemas kiirteed või lahendust, mis kõik lahendab. Enam kui pool riigist tunneb end pahaselt ja see ei muutu lihtsalt.

Jones: USA on tohutult polariseeritud ja see paistab sotsiaalmeediast välja – tema poolt valisid miljonid, kes aga sellest ei räägi või säutsu.

Woodley: Pigem oli meedia tema nii-öelda valjuhääldi. Kõik rääkisid ja kirjutasid temast pidevalt ehk tema nime korrati pidevalt. Sotsiaalmeedia häda seisneb selles, et see kaotab ära osa suhtlusest, mis meil varem oli.

Jones: Jah, inimesed loovad oma mulli ja ümbritsevad end sarnastega, kriitika sisse ei pääse.

Trumpi fenomen ei näidanud Ameerikat välismaal kuigi hästi. Mis mõju on tulemusel Ameerika kuvandile?

Tusk: 90% ameeriklastest ei huvita see. Nad isegi ei tea, et näiteks Suurbritannia on olemas või mida nemad asjadest arvavad.

Jones: Ma näen siiski tohutut mainekahju. Näiteks miljonid ameeriklased ei pooldanud George W. Bushi presidendina, aga sellele keerati nüüd demagoogi, rassisti jne valituks osutudes vint peale.

Woodley: Räägime, et on uskumatu, et selline mees kandideeris ja ka sai meie riigipeaks. Arutleme, mida ta küll hakkab meie riigile tegema, aga tegemist on ju rahvusvahelise teemaga. Näiteks mitmel pool on tuline teema pagulaskriis, mille lahendamiseks peaksid riigijuhid koostööd tegema. Ei kujuta ette, kuidas Trumpi-sugune liider seda teeb.

Hetkel kuum