Lahkuva Rõivase viimased 80 ettepanekut

Ühtlasi trumpas Rõivase töögrupp üle oma konkurendi Urmas Reinsalu, kelle töögrupp tuli kevadel välja 64 ettepanekuga, mis miteme ettevõtja hinnangul sisuliselt seisavad riiulil ja koguvad tolmu. 

Rõivase majandusarengu töögruppi juhtinud Erkki Raasukese sõnul jagasid nad 80 välja pakutud tegevust seitsmesse ettepanekute paketti, mille rakendamine võimaldab järgmisel kümnendil saavutada vähemalt 4protsendilise majanduskasvu. Võrdluseks, sama kasvu pakkus ka Reinsalu töögrupp.

„Ettepanekud keskenduvad oskustööjõu kasvava puudujäägi korvamisele, ärikeskkonna parandamisele ning inimvara ja tootlikkuse kasvule. Meie hinnangul on just inimvara ja tootlikkuse kasv see, millest Eesti edasine areng kõige rohkem sõltub. Peame sellega silmas meie majanduse teadmusmahukuse, ettevõtlikkuse ning koostöö- ja juhtimisoskuse kasvu, samuti meie võimet plaanitud ja otsustatud tegevused ka ellu viia,“ ütleb Erkki Raasuke töögrupi raporti eessõnas.

Majandusarengu töögrupi liikmed olid Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri, Väino Kaldoja. Samuti osalesid töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.

Aasta jooksul üle 20 korra kogunenud majandusarengu töögrupi tegevuste seitse paketti on järgmised:

1)      Rakendada Eesti tööturul kõik tööjõulised inimesed

2)      Luua paremad tingimused välismaise oskustööjõu Eestisse tulekuks

3)      Muuta haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks, tööturu vajadusi enam arvestavaks

4)      Seada innovatsioon majanduskasvu vedajana ühiskonna olulisemate prioriteetide hulka

5)      Seada majanduse digitaliseerimine eraldiseisvaks majanduspoliitika eesmärgiks

6)      Parandada juhtimisoskust era- ja avalikus sektoris

7)      Parandada ärikeskkonda ning suurendada Eesti rahvusvahelist atraktiivsust

Äripäeva nopped ettepanekutest:

 

Rakendada Eesti tööturul kõik tööjõulised inimesed

Kõrvaldada noorte töötamist takistavad ajapiirangudParandada vanemapuhkusel olijate tööturule naasmise stiimuleidKõrvaldada piirangud, mis tõstavad ettevõtete jaoks ületunnitöö maksumustSuurendada pensionäride töötamise motivatsiooni, sh maksukoormuse vähendamise kauduVaadata üle tööturu toimimine jagamismajanduse põhimõtetest lähtudesLuua seadusandlik raamistik personalirendi valdkonna reguleerimiseksVõimaldada ühel töötajal lihtsamini erinevate tööandjate juures lühiajaliselt töötadaLuua ettevõtete mobiilsuse toetusmeede, mis aitaks ettevõtetel kolida suurema tööjõunappusega piirkonnast väiksema tööjõunappusega piirkonda, näiteks Ida-VirumaaleTasuta transport oluliste majanduskeskuste ja töötajate elukohtade vahelLaiendada oluliselt ümberõppe ja täienduskoolituse süsteemi kõigile vanusegruppidele, rakendada isetasuvuse põhimõtet

 

Luua paremad tingimused välismaise oskustööjõu Eestisse tulekuks

MATG teeb ettepaneku seada uueks tööturu poliitika eesmärgiks hoida tööjõud stabiilsenaSisserände- ja talendipoliitika tuleb senisest enam majanduskasvu teenistusse rakendadaLubada praeguse taseme hoidmiseks tööturule aastas lisaks ca paar tuhat välistöötajatLuua e-töötaja kontseptsioon, mis võimaldab välistalente paremini leidaVõimaldada personalirendi ettevõtetel e-töötaja süsteemi kaudu kaasata töötajaid välismaalt.Lihtsustada tööloa andmise poliitikat ja suurendades antavate töölubade arvuKaasata tööturule rohkem Eestis õppivaid välisüliõpilasiKaasata välismaal elavaid ja töötavaid eestimaalasi. Inimeste tagasipöördumist takistavad kulud  viia miinimumini ja parandada info kättesaadavustKõrvaldada välistalentide Eestisse tuleku ja siia pikemalt jäämise takistusi - mitmekordistada kohtade arvu ingliskeelsetes lasteaedades ja koolides, pakkudes neile sh tasuta haridust

 

Muuta haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks, tööturu vajadusi enam arvestavaks

Luua terviklik nägemus, millistel erialadel on Eestis vaja vähem tööjõudu ja millistel rohkem, et Eesti haridussüsteem saaks majanduskasvu paremini toetadaTugevdada õppekavade sidumist majanduse vajaduste ja tööjõuturu arengugaSuurendada märgatavalt loodus-, täppis- ja tehnika (LTT) erialade osakaalu kõrgkooli lõpetajate hulgas, tõhustades samal ajal tegevusi LTT erialade populariseerimiseks. Seada praeguse 25 protsendise lõpetajate osakaalu asemel eesmärgiks 35 protsentiSeada uueks eesmärgiks praeguse rohkem kui 500 infotehnoloogia valdkonna lõpetaja asemel rohkem kui 1500 lõpetajat aastasSuurendada Eesti atraktiivsust välistudengite hulgas täiendavate ingliskeelsete õppekavade ja -ainete arvu suurendamise kauduSeada eesmärgiks, et kõik õpilased saavad esimese programmikoodi kirjutamise kogemuse algklassides

Seada innovatsioon majanduskasvu vedajana ühiskonna olulisemate prioriteetide hulka

Vaja on selgemaid põhimõtteid ja eesmärke, mida riik soovib TA rahastamisega saavutadaTA asutuste baasrahastamine tuleb panna senisest veelgi suuremasse sõltuvusse teadustegevuse edukusest Eesti majanduskasvu edendamisel, vähendades teadusartiklitele antud osakaaluTugevdada TA ja haridusasutuste ning ettevõtete omavahelist koostööd läbi erinevate kanaliteRakendada rohkem ülikoolide teadmisi ja uurimisoskusi ettevõtete heaksSuurendada erialase tööpraktika tähtsust õppeprogrammi osanaAvada teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse valdkond enam väliskonkurentsileLiikuda e-kõrghariduse suunas, mis võimaldab rahvusvahelisi veebipõhiseid kursusi integreerida.

Seada majanduse digitaliseerimine eraldiseisvaks majanduspoliitika eesmärgiks

Seada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKEde) digitaliseerimine peamiseks prioriteediks töötleva tööstuse rohelises raamatusLuua rahvusvaheline võrgustik töötleva tööstuse VKEde digitaliseerimiseksTöötada välja majanduse digitaliseerimise protsessi seire ja seada digitaliseerimisele eesmärgid.Riik peab olema eestvedaja rollis koostööplatvormide loomisel, mis aitavad vähendada koordinatsiooniprobleeme majanduse digitaliseerimisel (vahendades tehnoloogilisi lahendusi (näiteks tarkvaraarendus) ja haridusteenuseid (näiteks juhtide koolitamine), elavdades teadmussiiret (parimate praktikate levitamine) ja pakkudes organisatsioonilisi lahendusi (ühistegevused))Luua eraldi meede, mille abil valitakse välja 10 tuleviku projekti töötleva tööstuse VKEde digitaliseerimise toetamiseks

Parandada ärikeskkonda

Viia ellu Team Estonia kontseptsioon, mis võimaldavad suunatud stiimulite ja erandite pakkumise kaudu suurendada Eesti atraktiivsust otseste välisinvesteeringute sihtkohanaLisada kõrgkoolide õppekavadesse müügi- ning ekspordikoolituse ained, suurendada oluliselt EAS ekspordispetsialistide ja ekspordimüügi koolituse pakkumist.Edendada e-residentsuse programmiSäilitada Eesti praegune tulumaksusüsteem, lisades sellesse võimalus maksustada madalama maksumääraga regulaarsed dividendimaksedJätkata seniseid samme ettevõtete maksukoormuse alandamisel, vajadusel kasutada selleks omandimaksude osakaalu suurendamistAlandada Eesti maksukoormust riigi funktsioonide vähendamise kaudu.

Parandada juhtimisoskust era- ja avalikus sektoris

Tähtsustada enam avaliku sektori kõrgeimaid mittepoliitilisi administratiivseid ametikohti, kõrvaldades takistused nende positsioonide mehitamisel Eesti parimate juhtidega ja vaadates sealjuures üle ka palgapoliitikaAnalüüsida avaliku sektori töötajate mobiilsuse suurendamise süsteemi vajalikkust, kus avaliku sektori töötajatele antakse võimalus lühiajaliselt roteeruda (innovaatilistesse) erasektori ettevõtetesse, säilitades avalikus sektoris töökoha ja -tasuSeada paika tegutsemiskava arengukavade eesmärkidest kõrvalekaldumise puhuks, mis aitaks säilitada pühendumist iseendale võetud kohustuste täitmisel. Praegusel  juhul toimub konkurentsikava eesmärkide täitmise hindamine tagantjärgi, oodates ära laekuvad andmed.  Võtmenäitajate eesmärkide saavutamise hindamine prognoosidele tuginedes võimaldaks eesmärkidest kõrvalekaldele varem reageerida