Eesti eelarvekava sai Brüsselist rohelise tule, Soome „noore punase“

Väga tõsist hälvet normidest ei tuvastanud läbivaatus üheski liikmesriigis, ehkki mitmel juhul on kavandatavad meetmed liiga vähesed, või riskivad seda olla, saavutamaks rahaliidus nõutud reeglitest kinni pidamise.

Nii-öelda puhtad paberid sai viis riiki, mille hulgas on ka Eesti. Nende riikide tuleva aasta eelarvekavad on vastavuses nõuetega. Need riigid on Saksamaa, Eesti, Luksemburg, Slovakkia ja Holland.

Siis tulevad neli riiki, mis enam-vähem tingimused täidavad, kuid on vajakajäämisi. Need on Iirimaa, Läti, Malta ja Austria.

Edasi tulevad riigid, millel on rahaliidu reeglitest suuremaid hälbeid. Leedu ja Soome on koos Itaalia, Küprose, Sloveenia ja Belgiaga selles riikide grupis, mille eelarveplaanuid riskivad rahaliidu normidega vastuollu minna. Soome ja Leedu on samas mõlemad esitanud taotluse käivitada mehhanism, mis võimaldab normides teatud paindlikkust, kui hälve on põhjustatud suurematest struktuursetest muutustest või investeeringutest. Kas nad kvalifitseeruvad selleks erandiks, on praegu hindamisel ja selgub kevadeks.

Kolm euroala riiki on normidest hälbimise tõttu eraldi režiimis ehk nn ülemäärase defitsiidi protseduuris. Need riigid on Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal.

Prantsusmaa kohta märgib komisjon, et riik tuleb 2017. a seatud sihtidega laias laastus toime. Samas pole kindlust, et saavutatud on kestev lahendus. Eelarve koostamisel on Prantsusmaal komisjoni soovitusi liiga vähe arvesse võetud.

Hispaania ja Portugali tuleva aasta eelarved ähvardavad reeglitest hälbida.

Kreekat hinnang ei hõlma, sest Kreeka on oma abipakettidega eraldi kategoorias.