Rootsi keskpank, mis lasi 1660ndatel aastatel esimesena maailmas käibele paberkupüürid, kaalub nüüd esimese suurema keskpangana digitaalse raha käibele võtmist.
- Rootsi kroon praegu veel paberis Foto: Scanpix/Reuters
Selleks kannustavad rootslaste muutunud harjumused – üksi 2009. aastast on sularaha kasutus riigis 40% vähenenud. Eelistatakse muid ja mugavamaid makseviise.
Rootsi keskpanga asekuberner Cecilia Skingsley rääkis intervjuus ajalehele Financial Times, et pank käivitab projekti, mille eesmärk on läbi mõelda ja läbi arutada, kuidas selline digitaalne raha peaks toimima ja millised võivad olla probleemid. Otsus niinimetatud e-kroonide kasutuselevõtu kohta tahetakse teha lähema kahe aasta jooksul.
„See on niisama revolutsiooniline kui
paberraha 300 aastat tagasi. Mida see tähendaks rahapoliitikale ja finantsstabiilsusele? Kuidas see peaks toimima: kas see peaks olema taaslaetav kaart, äpp või mingi muu lahendus?“ kirjeldas Skingsley seda, mille üle mõeldakse.
Ja mõelda on omajagu - kas see tähendaks kontot keskpangas? Kas sellise raha kasutamine jätab jälje maha? Jne.
Nõudlus digitaalse raha järele on ilmne, erasektor juba katsetab. Skingsley sõnul ei saa avalik sektor siin pealtvaatajaks jääda.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.