Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurorahaga toidetud kalakasvandused kiduvad

    Pilk numbritele näitab, et kalakasvatajate paljud plaanid lendavad vastu taevast, samuti pole euroraha suutnud kasvandusi edukaks teha.

    Viimastel aastatel on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustanud 17,3 miljonit eurot anda 64 kalakasvatajate projektile. Nendest kolmandik ehk 21 projekti põrus. Nii jäi PRIAl välja maksmata ligi pool rahast, mida saanuks kasvandustesse investeerida.
    Teistele tegijatele maksis PRIA rohkem kui 17 miljonist eurost lõpuks ainult 8,4 miljonit ning Maaelu Edendamise Sihtasutus andis juurde riigi garanteeritud laenu 5 miljonit eurot. Tagasi pidi PRIA viielt ettevõttelt nõudma üle 880 000 euro. PRIA nendib, et investeeringute tegematajätmine ning katkestatud projektide arv on suur. „Statistika räägib iseenda eest,“ tõdes PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.
    Oma hinnangutes on karm veel riigikontroll, mis lõpetas sellel aastal auditi, kus uuris, kas Euroopa Kalandusfondi toetused suurendasid märgatavalt siinsete tegijate toodangu mahtu. „Väga huvitav lugemine ja tõsised hinnangud, millele PRIAl oleks raske midagi lisada,” lausus Sarv-Kaasik auditi tulemuste kohta.
    Raha napib
    Riigikontrolli hinnangul ei leia toetusi küsinud ettevõtjad raha omaosaluseks ja on probleem projektide valimisega – hindamiskriteeriumite puuduste tõttu lükati majanduslikult mõttekamad ja korralikumalt läbimõeldud projektid kõrvale.
    Ettevõtjate plaanid lendasid vastu taevast ka seetõttu, et paljud, keda PRIA toetada otsustas, ei ole varem kalakasvatusega tegelenud.
    Riigikontrolli järeldused olid konkreetsed: euroraha ei ole kalatoodangut suurendanud ja eestlane sööb jätkuvalt põhjamaist importkala.
    Kõnekas on seegi, et kuigi Eesti kasvanduste tootmisvõimsus on parem, kasvas tootmine kümne aasta jooksul ainult 400 tonni võrra. Eelmisel aastal olid kasvandused suutelised tootma 4300 tonni kala, kuid müüki läks üksnes 795 tonni. Seda seepärast, et kasvandused ei tööta täisvõimsusel, samuti on kalakadu suur, leidis riigikontroll. Kukkunud on ka eksport.
    Euroraha ei tee edukamaks
    Pealegi ei ole toetust saanud ettevõtted paremas majanduslikus seisus kui firmad, mis euroraha ei küsinud. Riigikontrolli arvates pidurdab ettevõtjaid, et nad teevad vähe tootearendust ega tegutse piisavalt ühiselt, mis aitaks nendel nii sise- kui välisturgudele minna.
    Riigikontroll paneb vastutuse peamiselt maaeluministeeriumi õlule, soovitades analüüsida, miks osa toetustega püsti pandud kasvandustest toodangut ei anna ning millele ja mis tingimustel raha antakse. Samuti, kuidas aidata eksporti kasvatada ning arendada uusi suundi, näiteks mere- ja mahevesiviljelust.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Leida Kikka vähem tuntud jalatsiäri hüppas Samelinist mööda
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Hinnatõus karistab: Ragn-Sells ehitab uue tehase plaanitust väiksemana
Raadiosaated
Äripäev eetris: silmakirjalikkus Linnamäe vähitiikidega on silmipimestav
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Ökonomist: ehitusturg ootab riigi taristuprojekte
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Ukraina pani musta nimekirja ettevõtte, mille tooted levivad ka Eesti poelettidel
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Naabriks ärimagnaadi loata karjäär: Margus Linnamäe firma kukkus vähikasvatuse nime all kruusa kaevandama
Tallinn kaevab, nagu homset poleks
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Saksamaa viib Venemaalt ära üle 100 töötaja
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tuntud lavastaja oma suurimast kriisist: mul oli sääste vaid kuu jagu
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Remmelkoor: loodame, et üürihinnad jõuavad kulude kasvule järele
Arter kvartalit arendava Kapiteli projektidirektori Allan Remmelkoore sõnul on üürnike otsustusprotsess selgelt pikenenud, samas on poolteise aasta pärast valmivast arendusest rohkem kui veerand juba lepingutega kaetud.
Arter kvartalit arendava Kapiteli projektidirektori Allan Remmelkoore sõnul on üürnike otsustusprotsess selgelt pikenenud, samas on poolteise aasta pärast valmivast arendusest rohkem kui veerand juba lepingutega kaetud.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.