Eurorahaga toidetud kalakasvandused kiduvad

Viimastel aastatel on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustanud 17,3 miljonit eurot anda 64 kalakasvatajate projektile. Nendest kolmandik ehk 21 projekti põrus. Nii jäi PRIAl välja maksmata ligi pool rahast, mida saanuks kasvandustesse investeerida.

Teistele tegijatele maksis PRIA rohkem kui 17 miljonist eurost lõpuks ainult 8,4 miljonit ning Maaelu Edendamise Sihtasutus andis juurde riigi garanteeritud laenu 5 miljonit eurot. Tagasi pidi PRIA viielt ettevõttelt nõudma üle 880 000 euro. PRIA nendib, et investeeringute tegematajätmine ning katkestatud projektide arv on suur. „Statistika räägib iseenda eest,“ tõdes PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Oma hinnangutes on karm veel riigikontroll, mis lõpetas sellel aastal auditi, kus uuris, kas Euroopa Kalandusfondi toetused suurendasid märgatavalt siinsete tegijate toodangu mahtu. „Väga huvitav lugemine ja tõsised hinnangud, millele PRIAl oleks raske midagi lisada,” lausus Sarv-Kaasik auditi tulemuste kohta.

Riigikontrolli hinnangul ei leia toetusi küsinud ettevõtjad raha omaosaluseks ja on probleem projektide valimisega – hindamiskriteeriumite puuduste tõttu lükati majanduslikult mõttekamad ja korralikumalt läbimõeldud projektid kõrvale.

Ettevõtjate plaanid lendasid vastu taevast ka seetõttu, et paljud, keda PRIA toetada otsustas, ei ole varem kalakasvatusega tegelenud.

Riigikontrolli järeldused olid konkreetsed: euroraha ei ole kalatoodangut suurendanud ja eestlane sööb jätkuvalt põhjamaist importkala.

Kõnekas on seegi, et kuigi Eesti kasvanduste tootmisvõimsus on parem, kasvas tootmine kümne aasta jooksul ainult 400 tonni võrra. Eelmisel aastal olid kasvandused suutelised tootma 4300 tonni kala, kuid müüki läks üksnes 795 tonni. Seda seepärast, et kasvandused ei tööta täisvõimsusel, samuti on kalakadu suur, leidis riigikontroll. Kukkunud on ka eksport.

Pealegi ei ole toetust saanud ettevõtted paremas majanduslikus seisus kui firmad, mis euroraha ei küsinud. Riigikontrolli arvates pidurdab ettevõtjaid, et nad teevad vähe tootearendust ega tegutse piisavalt ühiselt, mis aitaks nendel nii sise- kui välisturgudele minna.

Riigikontroll paneb vastutuse peamiselt maaeluministeeriumi õlule, soovitades analüüsida, miks osa toetustega püsti pandud kasvandustest toodangut ei anna ning millele ja mis tingimustel raha antakse. Samuti, kuidas aidata eksporti kasvatada ning arendada uusi suundi, näiteks mere- ja mahevesiviljelust.