Eesti kaotas Lätile veel ühe raundi

Läti valitsus võttis eelmisel nädalal vastu eelnõu, mis kergendab idufirmade maksukoormust ning soodustab sellega uute ettevõtete ning kõrgepalgaliste töökohtade rajamist. Edasi maksavad start-up'iks liigituva ettevõtte töötajad iga kuu fikseeritud maksu 252 eurot. Töötajad ei pea maksma tulumaksu, riik tasub nende eest sotsiaalmaksu ning firma ise ei pea kasumilt makse maksma.

TechHub Riga endise juhi ja ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõu Alise Lezdina sõnul on Eesti majanduskeskkonna edumaa Läti ees jäänud üsna väikeseks.

Läti president ütles novembris, et riigi ettevõtluskeskkond peab jõudma Eestile järele. “Läti võttis eriti just tehnoloogiaettevõtetele sobivate tingimuste arendamise jõuliselt ette ja liigub edasi kiiremini kui Eesti,” ütles Lezdina.

Lezdina sõnul on Eesti e-teenused nagu X-tee praegu veel Läti omadest paremad. “Samas areneb Läti kiiresti ning seadusandluse ja maksunduse vallas otsitakse aktiivsemalt uuenduslikke lahendusi – mikroettevõtete kontseptsioon ja iduettevõtete töötajate sotsiaalmaksuvabastus. Kui Eesti ei taha kaotada oma positsiooni Baltimaade ettevõtlusliidrina, tuleks siingi teha uus ring julgeid uuendusi. Alustada võiks talentide immigratsioonikadalipu kaotamisest. Põhja-Ameerikast või ka näiteks Indiast siia tööle, investeerima või ettevõtet rajama tulemine peaks olema ülimugav,” pakkus Lezdina.

“Lätis on ka Baltimaade kiireim internet ja Riial Tallinnast paremad lennuühendused start-up-maailma keskustega. Eesti peaks kiiremini välja arendama riiki katva lairibavõrgu ning lennuühenduste jaoks ei tohiks olla häbi panna sagedamini käima etteveod Helsingisse.”

Alise Lezdina on pikaajaliselt töötanud Läti start-up'ide ühenduse TechHub Riga juhina. Praegu on ta ettevõtluskõrgkoolis Mainor erialajuht start-up-ettevõtluse programmis.

Ka Äripäev kirjutas oktoobris suure loo sellest, kuidas Läti maksumagnet idufirmad endale tõmbab.