Vene rikkurite seas on tärganud varasemast suurem huvi USA kinnisvaraturu vastu.
Kui aastaid tagasi olid venelased USA kinnisvaraturul üsna tavaline seltskond, siis Lääne sanktsioonid tõmbasid sellele sisuliselt kriipsu peale. Nüüd selgub, et Vene rikkad on tagasi ning tunnevad USA luksuskinnisvara vastu suuremat huvi kui ei kunagi varem.
Kinnisvarakonsultatsioonibüroo Knight Frank andmeil on venelaste arv, kes tunnevad huvi USA luksuskinnisvara vastu, tõusnud võrreldes eelmise aastaga üle kolmandiku võrra, vahendab CNN Money. Huvitutakse nii puhkekodudest kui ka võimalikest investeerimisobjektidest. Pea kõik on valmis uuele korterile-majale-villale kulutama vahemikus 500 000 kuni viis miljonit dollarit. Kümnendik huvilistest on konsultatsioonibüroo andmeil huvitatud eeskätt ärikinnisvarast.
Kallid huviobjektid
Vene rikkuritele huvipakkuvad objektid asuvad New Yorgis ning Miamis.
“Paljud meie klientidest külastavad Art Basel Miami Beachi näitust ning näevad sealset kinnisvara,” selgitas Knight Franki Venemaa osakonna juht Marina Kuzmina. “Mõned kliendid on huvitatud ka neist projektidest, mida Donald Trump kavandab. Samuti oleme saanud USA kinnisvaraarendajatelt ettepanekuid hakata koostööd tegema Vene arendajatega,” rääkis Kuzmina.
Investorid on viidanud, et ehk hakkavad Venemaa ja USA suhted nüüd paranema, kuna Trumpi toon Venemaa president Vladimir Putinist kõneldes on pigem positiivne. Putin omakorda on meedia vahendusel selgelt öelnud, et eelistab Trumpi Hillary Clintonile. Kui Trumpi valimisvõit selgeks sai, reageeris aplausiga ka Vene riigiduuma.
Kes mida ostab?
Mitmed Vene rikkurite ostud on jõudnud ka meediasse ning neid on peetud erakordseks. Näiteks ostis Vene miljardäri Dmitri Rõbolovlevi tütar 2011. aastal Manhattani hetke kõige kallima korteri. Toona 22aastane neiu maksis korteri eest 88 miljonit dollarit.
Mõni aasta varem ostis Rõbolovlev Floridas Palm Beachil 95 miljoni dollari eest häärberi. Müüjaks polnud muuseas ei keegi muu kui Donald Trump ise.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.