- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas küsida palgalisa?
Esimesel poolaastal on palgatõusuga arvestanud 33,2% tööandjatest, 22,8% ei ole veel otsust langetanud, selgub CV Keskuse küsitlusest. Samas näitab küsitlus, et koguni 84,3% töövõtjatest plaanib uuel aastal küsida palgalisa. Kuidas teha seda kõige tulemuslikumalt?
„Palgaläbirääkimised on töövõtjale keerulisemad kui tööandjale. Ebamugavaks teeb olukorra see, et ühel osapoolel on info, mis teisel puudub,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööandja teab, kas ja kui palju on tal võimalik töötaja palka tõsta. Enamasti on tal ka viimasest personaliotsingust info sellest, kas tema ettevõtte palgatase on tööturul konkurentsivõimeline või mitte. Värbamisprotsessis puudub aga töövõtjal teadmine, kui palju sobivaid kandidaate on valikulaual ja missugused on konkurentide oskused, teadmised ja kogemused. Just puuduliku info tõttu nihkub läbirääkimiste kaalukauss enamasti tööandja poolele.“
Lisaks ei ole suur osa kandideerijatest tegelikult valmis kohe palgaküsimusele vastust andma, vaid üritab sobiva palgasoovi välja nuputada viimasel hetkel, lähtuvalt sellest, kuidas vestlus kulgeb, märkis Henry Auväärt.
5 soovitust, millega palgaläbirääkimistel arvestada
Uuri tööturgu! Töövõtja seisukohast on oluline koguda enne läbirääkimisi nii palju informatsiooni kui vähegi võimalik ja niimoodi tasakaalustada läbirääkimised.
Mida teha ja mida mitte?
Kindlasti
- kogu nii palju infot kui võimalik ning selgita välja oma oskuste ja teadmiste nõudlus ja väärtus;
- jää realistlikuks ja ausaks ning proovi oma teadmisi ja oskusi hinnata;
- näita tööandjale, miks on see talle kasulik.
Ei tohiks
- esitada põhjendusteta ja selgitusteta nõudmisi;
- manipuleerida või valetada, väites, et laual on konkureeriv pakkumine;
- võtta vastu pakkumist, millega tegelikult ei olda rahul.
Infot saab koguda nii keskmise palgataseme ja palgatrendide kui ka konkureerivate ettevõtete palgataseme kohta. See aitab välja selgitada, kas töötaja saab turuhinnast suuremat või väiksemat tasu. Umbes neljandik CV Keskuses avaldatud tööpakkumistest on avaliku palganumbriga, mis loob samuti üsna hea ülevaate. Võimalik, et tutvumisringkonnas on ka mõni värbamiskonsultant, kellelt saab uurida, kui suur on kõnealuses ametis konkurentsivõimeline töötasu.
Põhjenda oma palgatõus! Palgaläbirääkimistesse asudes on töötaja roll teha tööandjale selgeks, miks ta palgakõrgendust väärib. Selleks võib olla kasvanud vastutus või lisaväärtus, mida ta tööandjale loob. Ehk on viimase aasta tulemused olnud üle ootuste head, mis on kaasa aidanud ettevõtte arengule? Võibolla on kasvanud värbamiskonsultantide huvi töötaja vastu ja tema oskused ning teadmised on tööturul kõrgelt hinnas?
Palgatõus peab olema põhjendatud – lihtsalt niisama äriettevõte palka ei tõsta ja kindlasti ei ole piisav argument, et töötaja võttis uue autoliisingu.
Tunne vastaspoolt! Nii nagu müügiprotsessiski, tuleb ka palgaläbirääkimistel mõista, kes istub teisel pool lauda. Kas tegemist on ettevõtte juhi või personalijuhiga? Kas tal on võimu palgataset muuta või peab ta omakorda seda mõtet edasi müüma? Tasub meeles pidada, et kui juht on huvitatud ettevõtte tulemustest, siis keskastmejuht on huvitatud eelkõige talle seatud eesmärkide saavutamisest. Seda teades oskab töötaja läbirääkimistel vestluspartnerit survestada.
Valmistu rasketeks küsimusteks! Kui selgub, et tööandja pakutav ei ole piisav, ei tasu läbirääkimisi kohe pooleli jätta. Oma nõudmiste eest tuleb seista. Arvatavasti ei möödu ükski palgaläbirääkimine nii, et töötaja küsib ja tööandja vastab: jaa, ikka saab. Seepärast peab töötaja olema läbirääkimistele astudes valmis ka rasketeks küsimusteks. Tasub läbi mõelda, mis küsimused tekitavad ebamugavust ja kuidas neile vastata. Ette valmistamata tekib kaks ohtu: kas valetatakse või lepitakse vähemaga. Oma soovide saavutamiseks peab aga vastama ausalt ja enesekindlalt.
Ära ähvarda! Aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja ja iga teine on valmis vastu võtma parema mainega tööpakkumise konkureerivalt ettevõttelt. Niivõrd liikuval tööturul peab tööandja läbirääkimistel tunnetama, et töötaja on lojaalne ja plaanib ettevõttes teha pikka karjääri. Tööandja on valmis tegema vaid pikaajalisi investeeringuid. Seepärast ei tohiks välja käia argumenti, et kui palka ei tõsta, lähen ära. Selline olukord lõhuks läbirääkimised ja tekitaks vaid pingeid.
Läbirääkimised on mõnevõrra lihtsamad uue töökoha otsingutel, kuna siis on töötajal kergem keelduda pakkumisest, kui ta tunneb, et väärib enamat. Tööpakkumist vastu võttes peab aga suutma rääkida endale tingimused, millega ta on ka päriselt rahul, sest palgaläbirääkimisteks avaneb uus võimalus tavaliselt aasta või kahe pärast.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele