Venemaa ei saanud sküütide kullale käppa peale panna

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 14. detsember 2016 kell 12:16
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa ei saanud sküütide kullale käppa peale panna
Sõdalastega sküüdi kuldurn, pärit 4. sajandist eKr, leitud Krimmist Kul Oba kurgaanist.Foto: warfare.com.
Amsterdami kohus otsustas täna, et Venemaa ja Ukraina vaidluses sküütide kulla pärast jääb õigus Ukrainale, ehkki Venemaa hakkas pärast Krimmi vallutamist ennast nende aarete omanikuks pidama. Otsuse vaidlustamiseks andis kohus kolm kuud.
Sküütide aarete kogu eksponeeris Amsterdami ülikooli arheoloogiakeskuse Allard Piersoni muuseum näitusel „Krimm: Musta mere kuld ja saladused“, mis oli üleval 2014. aasta veebruarist augustini. Kuna aga märtsis 2014 anastas Venemaa Krimmi, siis tekkis segadus 565 haruldase eseme kuuluvuses.
Sküüdid olid arvatavalt Pärsiast pärit karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal tänaseid Ukraina, Lõuna-Venemaa ja Kesk-Aasia alasid. Nad olid osavad ratsanikud ja sõdalased, sõdisid ka naised.
Nende kultuuri kõrgaeg oli 5.-3. sajandil eKr. Krimmis tekkis hilisantiigi ajal sküütide kuningriik, mille pealinn asus praeguse Simferoopoli lähistel.
Arheoloogilistel väljakaevamistel on välja tulnud nende matusekünkad kurgaanid rikkalike hauapanustega. Nende ehted, relvad ja hobuseriistad olid kaunistatud keeruliste ornamentide ja piltidega.
Sküütide jõukuse üheks allikaks oli kaubandus, sh orjakaubandus Mustal merel. Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. Nende lähimateks järglasteks on peetud osseete.
Vaidlus puhkes näituse lõppedes augustis 2014, kui Amsterdami muuseum teatas, et ei saa aardeid tagastada, enne kui pole selge, kes on nende seaduslik omanik. Venemaa valduses oleva Krimmi poolsaare muuseumid teatasid, et esemetele on õigus neil, sama väitis aga ka Ukraina kultuuriministeerium.
Kollektsioonis on Krimmi alalt leitud aarded, mille kindlustusväärtus on 1,4 kuni 1,57 miljonit eurot ja mis olid seni Krimmi nelja muuseumi kogudes.
Seejärel kaebasid Krimmi muuseumid Allard Piersoni muuseumi kohtusse, nõudes, et esemed tagastataks „aladele, millega need on kõige lähemalt seotud“ ning kus neid on sadu aastaid hoitud. Ühises vastuhagis väitsid Ukraina riik ja Holland aga, et aarete andmise korral Venemaale on tõsine oht, et need rändavad ära Moskva ja Peterburi muuseumidesse.
Tänavu aprillis lükkas kohus tagasi Hollandi riigi hagi, sest see polnud piisavalt põhjendatud. Ukraina riik jätkas vaidlust. Täna otsustaski Amsterdami piirkonnakohus, et esemed kuuluvad Ukraina riigile ja on osa Ukraina kultuuripärandist.
Vaidluse lahendamiseni hoiustati vara Amsterdamis. Kuna on arvata, et Venemaa otsuse edasi kaebab, siis tõenäoliselt kulub apellatsiooni läbivaatamisele veel üks aasta. Ning seni on esemed Amsterdami hoidlas luku taga.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum