Loovfantoomid Kultuurikatlas

Ehitus kestis 2015. aasta kevadest kuni täpselt 18. detsembrini, mil ruumidesse kolis korraga sisse 130 inimest, neli ettevõtet. “See oli päris põnev logistiline ülesanne,” muigab Lilleorg ja lisab: “Samal ajal olid majas veel Nukuteatri etendused ka.”

Urmas Lilleorg on taustalt ehitusinsener. Ta tunnistab, et kolis ehituse ajaks oma töölt ära ja võttis kampa ehitusprojekti vedama ühe vana kursavenna. See oli Lilleoru sõnul põnev, aga samas ka stressirikas periood, sest ehitus ei tohtinud Kultuurikatla nõuete ja ettevõtete suurte investeeringute tõttu üle tähtaja minna. Haruldasel kombel ei läinud ka. Lilleorg tunnistab, et kindlasti oli neil õnne, aga peale selle on ta tänulik ka kõigile headele inimestele, kes kõik oma tööd nii tegid, et midagi ei olnud vaja ümber või uuesti teha. 

Põhiosas oli ruumijaotus ehituse alguseks paigas, loovkütus lisas oma valgustuse, materjalid, mööbli. Kõige kiiremini said paika tööruumid, sest kasutusse läks eelmiste kontorite sisustus. Kontorite ühist pinda, mida kõik agentuurid kasutavad, on kokku umbes 700 m2. Omavahel jagatakse koosolekute ruume, mängude ja kohvikuala.

Keerulise maja loovad käigud

Hetkeks, mil neis ruumides vestleme, on neli agentuuri umbes ühe aasta siin töötanud ning Urmas Lilleoru sõnul on kogu algne pingutus end õigustanud. “On selline tunne, et koos on võimalik teha midagi suuremat. Meil on justkui kommuuni tunne. Erinevad agentuurid, erinevad kultuurid segunevad siin ühisaladel,” räägib Lilleorg, samal ajal kui eemalt on läbi pidevalt mängiva rahuliku taustamuusika kuulda häälekat pingpongimängu. “See ei ole lavastatud!”, naerab ta.

“Kui on võimalik luua lisaväärtust, siis tuleb see luua. Ning see ruum võimaldab seda,” nendib ta. “Ja just viimasel ajal on selle koosluse potentsiaal välja löönud. See tunne, et me ei ole üksi, aitab väga kaasa ettevõtete enda arengule. See on kuidagi start-up’ilik lähenemine – mida rohkem erinevaid vaateid, seda kiiremini jõuad lahendusteni, kuidas pakkuda loovagentuuri teenust,” tunnustab Lilleorg.

Erinevaid vaateid pakub juba hoone ise. Lilleoru sõnul võttis temal endalgi umbes kolm päeva aega, et hakata ruumides orienteeruma. Ühisalade ja agentuuride mitme korruse vahel kulgevad mitmed metallist ja betoonist trepid, erinevad koridorid ja käigud, mis tahavad avastamist ja tundma õppimist. “Samas oligi see ettevõtete juhtide taotlus, et töötajad tunneksid, nagu nad oleksid osa millestki teistsugusest, millestki erilisest,” ütleb Lilleorg.

Hullusteta hullus