Enamasti tegelevad Jan ja Ken äriklientidega ning paratamatult käib tööga kaasas soov parandada kliendi võimekust ja tulusid. "Et huvi tema vastu oleks suurem, siis selleks on vaja leida põnevaid meetodeid," räägib Jan. "Alati ei sõltu need funktsionaalsusest ja hästi organiseeritusest, foonil on peidetud taustalülitused, mis mõjutavad inimesi sugestiivsel ja intuitiivsel moel. See on tegelikult juba seotud turundusega ja kliendi oma loo rääkimisega, mis kajastub selles keskkonnas ja nendes elementides." Jani sõnul on see töö osa väga intrigeeriv ja sunnib kaasa mõtlema ruumist väljas kliendi äriliste eesmärkide saavutamise peale. "Ruum kasvab lõpuks hästi põhjendatud protsessist välja ja klient saab aru, et see investeering, mis ta teeb uue keskkonna loomiseks on hästi suunatud ja mõtestatud, luues temast selgema kuvandi ja ideaalis suurendab ka käivet."
Ruumi sügavama esteetika otsinguil
"Meie jaoks on hästi oluline inimese suhe keskkonnaga. Kui sisearhitektuuri kateedris on esimesel kursusel esimene ülesanne teha tool, siis see on üks intiimsem suhe mingi mööblieseme ja keskkonnaga. Ta peab olema ergonoomiline ja esteetiline ja see on kantav üle kogu ruumile," räägib Ken Ruut. "Me ise uurime palju erinevaid tehnoloogiaid, mida ruumis kasutada. Filosoofilises plaanis on huvitav vaadata, kuidas mõjutab itaallaste leiutatud tehispäike ruumimuutust. Kui tulevikus ei pea ehitama pilvelõhkujaid, vaid tehispäike tekitab mulje kirkast ja heledast ruumist, siis võib hooned ehitada hoopis maa alla. Tekib filosoofiline küsimus, milline see ruum võiks olla, et ei tekiks tunnet, nagu oleksid maa all ja et seal on rõhuv, vaid et mis on need esteetilised väärtused, mis ruumikeskkonnas pikaajalisel viibimisel hoiaksid stimuleerituna, põnevil ja emotsionaalselt stabiilsena."
Rokkivad teadlased"Me ei ole alati sellised valgetes kitlites teadlased. Meile meeldib rokkida ja gaas põhjas töötada ka," räägib Jan mõtestatud töö teisest, samuti hädavajalikust poolest. "Oleme enda jaoks sellise tagavaraventiili välja mõelnud, et kui näeme ruumi toorikut ja see tundub liiga poleeritud, liiga selgepiiriline, liiga otsekohene, siis küünistame pisut seda ruumi, kratsime korrapärasust natuke maha, et ta toimiks loomulikuna ja samas lisaks intriigi."Pikem eesmärk on Janil ja Kenil saavutada 2.0 ruumid, kus on kasutatud tuttavlikke meetodeid koos kõrgtehnoloogiliste tänapäeva saavutustega. "Mitte et kõik kohad on ekraane täis, vaid tekivad valgusmängud, suhtluskanalid, helilised tundmused. Inimene ruumi minnes peaks tundma seda keskkonda kõigi oma meeltega," räägib Ken.Üks viimase aja suuremaid ja olulisemaid ettevõtmisi on meestel ERMi soome-ugri näituse kokkupanek. "See oli nii mitmetasandiline projekt, kus saime kaasata kõik ägedad ja oskuslikud inimesed erinevatest valdkondadest alates graafilisest disainist kuni multimeedia interface'ide programmeerimiseni ja helistsenaariumite loomiseni välja. Kõik on seotud ühtse tsentraalse keskkonna mõjuga," räägib Jan ühest massiivsemast tööst, kus sai kombineerida kõiki oma soove, oskusi ja teadmisi. "Kuna oleme teinud kogu aeg äriobjekte, siis seal lähtusime samadest parameetritest. See ei ole selline rahva raha raiskamine, vaid toob muuseumile need kulud tagasi," täiendab Ken. "Võtsime maailma muuseumide standardid ja kandsime need sinna sisse. Äri toimib lihtsalt seeläbi, et kui näitus meeldib, siis sa lähed sinna uuesti tagasi. Meile on oluline, et näitus vastaks inimeste ootustele ja meelelahutuslikule ja teaduslikule kogemusele."
Muljeoaas keset pragmaatikatKogemuse ja loo otsingud on viinud Jani ja Keni arusaamisele, et ükskõik missugune töökeskkond ei tohi olla liiga pragmaatiline. "Asi peab olema muidugi organiseeritud. Mida vähem on korrapäratut stiihiat, seda tervem on keskkond," on Jan veendunud, nentides, et kui üldine struktuur on laokil, siis on ka inimestel selles morn olla. "Aga alati võiksid olla alad töökeskkonnas, kasvõi muljeline portaal, kust lähed ühest alast teise ja kus tekib teine meeleolu," hindab ta pauside ja enesetunde muutuse olulisust. "Mingid oaasid võiksid olla, inimene on lihtsalt emotsionaalne olend," lisab Ken, mainides tarkvarafirmadest alguse saanud bürooruumide ideemuutust. "Ka kinnisvara- või advokaadibürool võib olla sama hull kontor nagu IT-firmades. Oluline on see, et inimene tunneks end selles keskkonnas hästi. Miks jagatakse näiteks kontorites tasuta puuvilju või tehakse ruume, kus on võimalik 20 minutit magada vahepeal? Kõik selleks, et inimene tunneks ennast nagu kodus või veel paremas kohas, kuhu ta tahab minna," kirjeldab Ken."Tore on vaadata, kuidas levib zen-suhtumine," jätkab ta. "Näiteks Apple'i kellale on sisse ehitatud rakendus, et hinga. Et kui pulss on liiga kõrge, siis võtad ühe minuti ja hingad ja pulss reaalselt läheb alla. Selleks on ka kontoris vaikuseruumid, kuhu näiteks müügiinimene saab minna ja rahuneda pärast mõnda hävitavat telefonikõnet. Veel parem, kui seal on stimuleerivad helid ja valgus, mis juhivad inimese korraks täiesti teise meeleollu oma sisemaailmas."
Uus kontor: Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist

4 fotot
- Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist. Elisa esindusruum Helsingi keskuses.
- Foto: Jan Graps