Putin andis maailmale aru

23. detsember 2016, 09:45
Venemaa president Vladimir Putin neljapäeval mõrvatud suursaadiku Andrei Karlovi matustel.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161223/NEWS/161229850/AR/0/Vladimir-Putin.jpg

Venemaa presidendi Vladimir Putini traditsiooniline üleriigiline otse-eetris pressikonverents tõi Moskvasse üle 1400 ajakirjaniku. Võtmeteemad olid USA valimistulemused, Süüria konflikt ja Venemaa siseelu.

Seejuures esimest korda tosinkonna aasta jooksul lükati pressikonverents päeva võrra edasi, sest eile osales Putin Türgis mõrvatud Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi matustel. Äripäev annab pressikonverentsi põhiteemadest ülevaate.

Esimene küsimus puudutas Venemaa majandust. Putini sõnul kahaneb Venemaa majandus tänavu 0,5-0,6 protsenti. Kahanemine on oodatust väiksem tema sõnul tänu reaalsektorile, alustades masinaehitusest ja lõpetades põllumajandusega. Samas tunnistas ta, et kuigi kõiki embargo all olevaid kaupu pole suudetud taastada, siis areng on olnud positiivne. Ta märkis, et inflatsioon võib tänavu jääda kõigi aegade madalaimale tasemele ehk alla 6 protsendi. Seni oli rekordiliselt väike hinnatõus aastal 2011, kui see mõõdeti 6,1 protsendile. Ka eelarve puudujääk jääb Putini sõnul mõistlikule, umbes 2,4 protsendi tasemele. Presidendi hinnangul on areng olnud igati lootustandev.

Edasi küsiti Venemaa kõrgtehnoloogilise majanduse arengu kohta. Kas Venemaa jääbki sabas sörkijaks? "On probleem, et meie majandus, nagu arvab osa eksperte, pole vastuvõtlik kõrgtehnoloogiale, kuid ma ei arva, et see päriselt nii on," vastas Putin. Tema sõnul soodustab valitsus kõrgtehnoloogilise sektori arengut juba aastaid, kuid möönis, et jääb alla arenenud riikidele. Samas on tema sõnul suund õige ning potentsiaal suur. 

Küsiti ka pankade massilise sulgemise kohta Venemaal, mis seotud keskpanga süstemaatilise tegevusega pangandusturu korrastamiseks. Putini sõnul on see mõistlik ja keegi seda kahtluse alla ei sea. Küll aga peavad selles tegevuses olema tagatud eraisikute huvid. Samuti eraärid. Ka edaspidi läheb peale üleriiklike ja riigipankade tarvis väiksemaid ja regionaalpankasid. 

Jõuti korruptsiooni teemani. Putin kinnitas, et jälgib kõikide kõlavate teemade käekäiku. Nii ka Boriss Nemtsovi tapmise tagamaid, mis on senini lahenduseta.

Ta ütles, et asjade uurimine võtabki aega ja see on normaalne, kuid lõpuks tuleb tõde päevavalgele. Tõsi, Mihhaili Manevitši (Peterburi abilinnapea 1990ndatel) tapmise tagamaad pole lõpuni selged. Endise majandusministri Aleksei Uljukajevi korruptsioonijuhtumit kommenteerides ütles Putin, et pole temaga rääkinud, sest ei sekku uurimisse.

Küsiti, kas Rosnefti osakute müügist välismaalastele üldse laekub raha olukorras, kus pankadele on kehtestatud embargo. Putini sõnul ei müüda riigifirmasid eelarveridade täitmiseks, vaid põhimõttelistel põhjustel. Näiteks peaks uue omaniku sisenemine tooma uut kvaliteeti niigi efektiivsesse firmasse. Lisaks oli müük kavandatud juba eelarve plaanimisel, mitte pole augutäide. Raha on juba üle kantud. Kokku sai riik Bašnefti ja osa Rosnefti müügist 1,1 triljonit rubla. Putin lisas, et eelarve koostamisel lähtutakse konservatiivsest prognoosist, et keskmine nafta barreli hind püsib 40 dollari juures.

WSJ ajakirjanik küsis, kas on võimalik, et järgmisel aastal toimuvad erakorralised presidendivalimised. „Mis riigis?“ kostis Putin. Pärast saali tabanud naeru vastas USA ajakirjanik, et ikka Vene Föderatsiooni. Putin vastas, et on võimalik, kuid pole mõistlik.

Järgnes arutelu Venemaa tuumavõimekuse kaasajastamise kohta. Putin tõdes, et Venemaa on tõepoolest uuendanud oma tuumavõimekust nii maal, merel kui ka õhus, kuid seda on tehtud vastavalt kokkulepetele ja see on olnud avalik. Putin viskas kivi USA kapsaaeda, kes loobus tuumaleppest juba 2011. aastal.

Kui jutt läks Krimmile, siis räägiti nii piirkonna raskest seisust, kuid Putin tõi esile, et föderaalse raha toel on kasv siiski riigi keskmisest tunduvalt kiirem ning ta ei kahtle, et vahe muu riigiga aja möödudes võrdsustub.

USA valimiste juurde minnes ütles Putini, et USA demokraatide püüd kaotust välisasjaoludele veeretada, sh Venemaale ja Putinile, on vale. On ju ka Senat ja Esindajate Koda läinud vabariiklaste kätte. See viitab probleemidele seespool.

Putin tõi välja, et valijate otsused viitavad, et USA inimeste nägemus nii probleemidest, lahendustest kui ka väärtustest ühtib venemaalaste omaga ning see on hea. Putin avaldas lootust, et uue administratsiooniga kujunevad asised ja konstruktiivsed sidemed, mis on kasuks kahele riigile ja rahvale.

Küsimusele, kuidas ta tunneb end maailma mõjukaima (ajakirja Time järgi - toim) inimese toolis, jättis Putin sisuliselt vastamata.

.

Dopingust rääkides kinnitas Putin, et riiklikku süsteemi või toetust dopinguga pole. Samas probleem on, nagu ka teistes riikides. Ta kinnitas, et koostöö jätkub nii ROKi kui ka WADAga. Tema sõnul käib selles vallas uurimine ka Venemaal. Samas peab ka rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus olema läbipaistev ja avatud. See pole ju ometi kaitsevaldkond, mis peaks olema salajane, sõnas Putin.

BBC küsis, kas on loodud eeldus uueks võidurelvastumiseks. See loodi juba siis, kui USA lahkus tuumalepingust, vastas Putin, kelle hinnangul esitati sellega Venemaale väljakutse, millele riik on suutnud ka vastata ning seda kehtivate lepingute raames. Putin lubas, et Venemaa investeeringud kaitsevõimekusse kahanevad juba tulevast aastast 2,8% SKPst ning jäävad sinna. Tänavu oli see ligikaudu 4,4%.

Samuti küsis BBC süüdistuste kohta, et Venemaa teeb küberrünnakuid ning mõjutas USA valimistulemusi. Süüdistustes on olnud karm ka president Barack Obama. Putini sõnul on see, nagu ta juba varem ütles, püüd veeretada oma tegematajätmised või vead välistele põhjustele. Ja kui olidki häkkerid, siis kas see on põhiline? Põhiline on ikkagi sisu ehk tõesed faktid demokraatialiku erakonna siseelust. Mis vahet on, kust see info tuli, ütles Putin.

Sputniku Türgi kontori ajakirjanik alustas küsimust väitega, et esimest korda on suudetud lahendada Süüria probleem ilma lääneta. Kas selline kolmnurk, mis koosneb Venemaast, Türgist ja Iraanist, suudab lahendada ka näiteks Lähis-Ida probleemid? Putin pidas Süürias saavutatut suureks võiduks. Ta märkis, et 100 000 inimest viidi Aleppost välja ning see on tema sõnul suurim humanitaarmissioon kaasaegses ajaloos. Järgmine samm võiks olla relvarahu Süürias. Peale Venemaa, Türgi, Iraani ja Süüria valitseja märkis Putin ära ka USA, lisades, et „selliste küsimuste lahendamine ilma nii suure mängijata oleks vale“.

Teine küsimus puudutas Venemaa-Türgi suhteid pärast lennuki allatulistamist ja suursaadiku tapmist. Juhtumid ei sega Türgi-Venemaa suhteid, kinnitas Putin.

Ukraina teemal läks ajakirjaniku ja Putini vahel kergeks sõneluseks, kumb on kus okupant – kas Venemaa Krimmis või Ukraina Donbassis. Samuti arutleti vangide vahetamise üle – kas võiks kehtida vahetus kõik kõigi vastu. Kui Ukraina ajakirjanik nägi süüd peamiselt Vladimir Putini juhitud Venemaal, siis Putin omakorda Ukraina presidendil Petro Porošenkol.

Poola ajakirjanik küsis, kuhu on jõudnud Smolenski lennuõnnetuse uurimine, kus mäletatavasti hukkus toonane riigi president Lech Kaczyński. Jah, uurimine käib ja seni, kui see käib, on neile vajalikud ka lennukist alles jäänud osad. Tegu on kohutava tragöödiaga, aga spekulatsiooni vandenõust tuleks tema hinnangul sellegi poolest lõpetada, sõnas Putin.

Teine küsimus puudutas Putini arvamust Euroopa Liidu nõrgenemisest ja vastuoludest (Poola näitel) ning kas see on talle kasulik. "Muidugi tahame, et meil oleks iseseisev ja tugev partner," sõnas Putin. Kui me peame Euroopaga suhtlemiseks pöörduma kellegi kolmanda poole, on see keeruline. „Kuidas Euroopa peaks ehitama suhted enda sees – see pole meie asi. Praegu võetakse Europarlamendis rohkem suuniseid vastu liikmesriikidele, kui seda tegi NSVLi Ülemkogu. Kas see on Euroopale kasulik, pole meie otsustada. Ükskõik, kuidas kujunevad suhted Euroopa sees, oleme huvitatud meie suhetest. Meile on oluline, et oleks partner, kellega saab rääkida,“ rääkis Putin.

Euraasia Liidust rääkides ütles Putin, et see on kõigile riikidele kasulik. Integratsioon on kasulik, kuigi lühiajaliselt võib osa riike ja tootjaid ka kaotada.

Balti riikide elektrivõrkude lahti ühendamine Venemaast ja liitmine Euroopa süsteemiga on Putini sõnul probleem, eelkõige Kaliningradile. Venemaa president lisas, et ta ei saa aru, miks seda üleüldse vaja teha on, kuna seni pole sellega olnud ühtegi probleemi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. December 2016, 09:59

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing