• Jaga lugu:

    Estonian Cell kaotab pool miljonit eurot

    Gaasiaktsiisi lubatud kosumine sunnib ettevõtteid investeeringutest loobuma, peale selle annab konkurentidele veel suurema edumaa Eesti firmade ees.

    Pettunud suurettevõtja Ain Hanschmidtiga on samasse paati astunud ka teised ettevõtjad.
    Üks hämmingus ettevõte on Estonian Cell, haavapuitmassi tehas, mis tõmbas investeeringutele pidurit. Praegusega võrreldes 2,3kordne gaasiaktsiisi tõus on šokk nii firmale kui selle omanikule, lausus ettevõtte juhatuse liige Siiri Lahe.
    „Estonian Celli omanik on külmutanud, et mitte öelda tagasi lükanud 20 miljoni eurose kasvuinvesteeringute paketi arutelu Eestis,“ ütles Lahe. „See on kurb, kuna Heinzel Grupi strateegia on fokusseeritud kasvule.“
    Ta avaldas, et astmelise tõusu järel võetakse Estonian Celli taskust üle 500 000 euro aastas.
    Raha läheb mööda
    Grupi üldisest investeerimissoovist on näide võtta läinud augustist, kui grupp otsustas panustada lisaks 100 miljonit eurot Austria paberitehase laiendusse. Lahe on kindel, et madalamad energiamaksud tooksid ka Eestisse rohkem tööstusinvesteeringuid. „Meil oli uue investeeringute paketi osaliseks finantseerimiseks lausa võetud eraldi laenuliin, mille omaniku nõudel aastalõpu seisuga tühistasime.“
    Lahe rääkis, et kuna koalitsioonilepingust jäi välja lubadus juba kehtivaid energiamakse energiamahuka tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks diferentseerida, siis seda valusam ja ootamatum oli valitsuse samm gaasiaktsiisi tõsta.
    „Teistest riikidest kordades kõrgemad energiamaksud halvavad energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet. Kõrged energiamaksud annavad endast eriti valusalt tunda eksportivatele tööstusettevõtetele, kes peavad maailmaturgudel konkureerima odavama kulubaasiga tööstustega võrreldes,“ nentis Lahe ja lisas, et lubadus teema arutamist kevadel jätkata ei ole investeerimisotsuste langetamiseks piisav.
    Töösturid jäid kõrvale
    Mööblitootja Standard omanik Enn Veskimägi tõdes, et gaasiaktsiisi tõstmise otsuse võttis valitsus vastu järsult – ilma et töösturitega oleks seda arutatud ja analüüsitud.
    „Kuna oleme Läti ja Leeduga Euroopa turul konkurendid, siis meie gaasiaktsiis saab olema 16 korda kõrgem kui Leedus. Palgatase on Leedus 30 protsenti madalam,” jättis Veskimägi viimase mõtte kõnekalt õhku. “Valdav enamus Eesti tööstust kasutab maagaasi. See mõjutab otseselt eksportivad ettevõtteid ja nende konkurentsi.”
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sulev Alajõe: Pärnu majandusarengut takistav oskustööjõu nappus istub haridussüsteemi augus
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kohalikele tugevustele rajatud spetsialistiõpe aitab piirkonda investoritele atraktiivsemaks muuta, kirjutab Eesti 200 esinumber kohalikel valimistel Pärnus Sulev Alajõe vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Kulla hind langeb rahatrüki vähendamise ootuses
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Kulla hind langes täna enam kui viie nädala madalaima tasemeni, millele aitas kaasa dollari odavnemine. Investorid hoiavad kullal silma peal, sest sellel nädalal toimub Föderaalreservi kohtumine, kust investorid ootavad vihjeid rahapoliitika karmistamise kohta, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sisekujundaja, kes eelistab New Yorgile Pärnut
Prantslasest sisekujundaja Aurélie Desmas on sündinud Prantsusmaal, elanud aastaid Londonis ja New Yorgis. Kodu, kus ta kasvatab poega ja end mõnusalt tunneb, lõi ta aga hoopis Eesti suvepealinna Pärnusse.
Prantslasest sisekujundaja Aurélie Desmas on sündinud Prantsusmaal, elanud aastaid Londonis ja New Yorgis. Kodu, kus ta kasvatab poega ja end mõnusalt tunneb, lõi ta aga hoopis Eesti suvepealinna Pärnusse.