Uus riigiasutus asub haldama sadu hankeid

Kaitseinvesteeringute keskus hakkab hankima kõike, jalaväe lahingumasinatest pastakateni välja.  Foto: Andras Kralla
Urmo Andressoo • 10. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Aasta algusest asus ametlikult tööle Kaitseinvesteeringute Keskus, mis hakkab korraldama põhimõtteliselt kõiki kaitsevaldkonna hankeid.

Uue keskuse kaudu hakkavad käima nii sõjatehnika- kui ka nii-öelda majandushanked. Viimaste alla kuulub kõik alates pastakatest kuni WC-paberini. Sisuliselt koondatakse kõik ülesanded, millega varem tegelesid eraldi kaitseministeerium ja kaitsevägi, ühte asutusse. "Varem toimis kahene aruandlus, aga rahakott oli üks. Väga raske oli selgust saada, mis oli hangitud ja mis ei olnud. Ülevaade oli, kuid võinuks minu hinnangul parem olla," selgitas Kaitseinvesteeringute Keskuse juht kolonel Rauno Sirgi.

Keskse asutuse plussidena loetles Sirgi üles ühtse planeerimise, paindlike ja kiirete muudatuste tegemise ja oskusteabe koondumise ühte kohta. "Know-how on siin," kinnitas Sirgi, viidates et uues keskuses töötavad spetsialiseerunud juristid. Sirgi sõnul muutub hankimisprotsess tänu sellele hulga efektiivsemaks.

Rauno Sirgi,, Kaitseinvesteeringute Keskuse juht

Hangete tegemine ja teostamine on paigas, inimesed on paigas. Sellega probleeme ei ole.

Tänavu on keskusel kavas korraldada umbkaudu 500 hanget, mille koguväärtus on 159 miljonit eurot. Sirgi sõnul saadakse hangete haldamisega juba praegu kenasti hakkama. Ta tõdes, et alguses oli küll mõningane hirm suure töömahu ees ja muretseti, kas ikka saadakse vajaliku kiirusega ree peale. "Praegu vajab veid lihvimist ainult aruandluse pool. Hangete korraldamine ja teostamine on paigas. Inimesed on paigas. Sellega probleeme ei ole," kinnitas Sirgi.

Sirgi sõnul ilmub Kaitseinvesteeringute Keskuse kodulehele ka lähiajal tänavuse aasta hankeplaan, mille leiab siit.

Hangete maht kasvab tulevikus aga veelgi. 2020. aastaks tõuseb see hinnanguliselt 200 miljonile eurole. "See võib veel olenevalt majandusprognoosidest muutuda," ütles Sirgi, kelle sõnul on arvata, et kõrvutades riigikaitse arengukava viimase aja majandusnäitajatega, see summa pigem väheneb kui suureneb.

Seltsis odavam

Suurematest asjadest on Kaitseinvesteeringute Keskusel lähiaastatel kavas hankida jalaväe lahingumasinad CV90, liikursuurtükid ja pikamaa tankitõrjerelvad. Suurte hangete puhul tuleb Sirgi sõnul arvestada sellega, et ostuhind moodustab üksnes väikese osa kogu projekti maksumustest. Liikursuurtükkide puhul näiteks ainult ca 25%. "Peame vaatama hanget 30 aasta perspektiivis. Ostmine on kõige lihtsam. Kui sa pead suurtükki hooldama hakkama ja ei ole selle peale mõelnud, siis suurfirma kasutab seda väga ära ja hinnad lüüakse lihtsalt üles. Sellepärast me vaatamegi ühishangete poole. Näiteks soomlased ostavad liikursuurtükke, rootslased ostavad pikamaa tankitõrjet. Kui me saame nendega ühte punti, saame ka ühise hoolduskontseptsiooni ning see oleks väga suur kokkuhoid," selgitas Sirgi.

"Tehnilised nõuded ja kirjeldused pannakse kokku kaitseväes. Meie projektijuhid vaatavad üle, kas hange on kooskõlas riigihankeseaduse ja muude Euroopa regulatsioonidega."

Samuti kontrollib Kaitseinvesteeringute Keskus, et hange ei oleks suunatud. "Ta võtab sealt mingisuguse spetsifikatsiooni, lööb selle Google'isse sisse ja kui tuleb vasteks mingisugune firma, läheb punane tuli põlema ja projektijuht võtab koostajaga ühendust ning ütleb, et sellist asja ei tohi olla," tõi Sirgi näite.

200miljoni euroni tõuseb 2020. aastaks kaitsehangete maht.

Tuhande liitlase ootuses

Ühe suure väljakutsena näeb Sirgi uut liitlasrotatsiooni. "Tuhande liitlase saabumine Tapale on paras väljakutse. Olen mõnda sellist laagrit püsti pannud ja tean, mida see tähendab. Üks asi on hallata tuhandet eesti keelt ja Eesti seadusi tundvat inimest kasarmutes, teine asi on tuhat inimest telkides, kes on oma kultuuriruumist väljas," sõnas varem Ämari lennubaasi juhtinud Sirgi.

Peale liitlasvägede kohalolu organiseerimise ja hangete juhtimise nimetab Sirgi tänavusteks suurteks väljakutseteks veel parema ülevaate saamist kaitseväe taristu ja valdkonna hangete muredest. „Kui väljakutsed saab tänavu lahendatud, läheb 2018 lepase reega,“ sõnas Sirgi.

Asutuses hakkab kokku töötama 162 inimest. Praeguseks on palgatud tööle 130 inimest. "Meie üllatuseks on värbmine väga hästi läinud. Ühele kohale oli näiteks 40 kandidaati. Ei lootnudki sellist tungi näha," tõdes ta. Samas avaldas Sirgi, et 162 töökoha täispalkamine pole eesmärk omaette. „Vaatame esmalt, kas saame vähemate inimestega hakkama," lisas Sirgi. Tema sõnul saaks täitmata jäänud töökohtade palgafondi arvel tasustada ülejäänud töötajaid kõrgemalt ning seeläbi vähendada tööjõu voolavust.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas