Mastaapne printerihange jõudis vahefinišisse

Karmide ja ettevõtjate sõnul konkurentsi välistavate tingimustega hange, mis pidi lukku saama juba novembris, võttis aasta lõpuks hoopis teise ilme. „Suhtumine muutus artikli kirjutamise ajal ja pärast selle ilmumist väga tugevalt,“ sõnas Xeroxi printereid maale toova OÜ Abcomi kontoritarvete müügijuht Evely Randrüüt.

Nimelt tegi hanget korraldav Registrite ja Infosüsteemide Keskus esialgses plaanis rea muutusi: hanke tähtaega nihutati kaks korda, kaheosalisest hankest sai kolmeosaline, korraldati võimalikele pakkujatele infopäev ja tingimusi mängiti ümber nõnda, et pakkumuste tegemine sai ettevõtetele lihtsamaks. „Väga mõistlik. Neid tegevusi ja diskussioone oleks võinud ja lausa pidanud tegema enne hankega väljatulekut,“ arvas Randrüüt.

Kokku registreerus hankele lõpuks 17 isikut, kellest pakkumuse esitas 11. Hanget juhtinud RIKi juristi Triin Tammkõrva sõnul oli huvi hanke vastu varasemast suurem. „Eelneval korral registreerus 13 huvilist, kellest pakkumuse esitas 6,“ tõdes ta, lisades et RIK jäi osalemishuviga rahule.

Randrüüdi sõnul nõuti lisaks pakkujatelt eksimuste korral ebaproportsionaalselt suuri trahve, mis ulatusid kümne tuhande euroni. RIKi enda kohustuste poolel olid aga lepingus Randrüüdi sõnul tagasihoidlikud numbrid. „See ei jätnud head tunnet,“ tõdes ta.

Kasuks tulnud kadalipp

160 asutuse hankimisplaanidest täit ülevaadet saada polegi võimalik, sest ei saa ette näha, millisel asutusel millise klassi printer tuleva pooleteise aasta jooksul katki läheb või väljavahetamist vajab, selgitab vastuseks Tammkõrv. „Rõhutame, et printerite soetus ei ole püsikulu, seda tehakse vastavalt vajadusele,“ lisas ta.

Oma rolli mängib tema sõnul ka riigiasutuste eelarve. „Ostud planeeritakse maksimaalselt aastaks,“ tõdes ta. Tammkõrv selgitas, et asutused saavad küll eelnevatele aastatele tuginedes määrata rahasumma, palju neil võib printerite ostmisele või väljavahetamisele kuluda, kuid mitte seda, mitu uut printerit oleks vaja muretseda. Hanke eesmärk on sõlmida raamleping, mitte määrata, mitut printerit riigisektor vajab, rõhutab Tammkõrv.

ABcom arenes kandideerimisprotsessi käigus ettevõttena märgatavalt, leidis Randrüüt hankekadalipus osalemises ka positiivset. „Pidime palju ning igatpidi pingutama ja väga nõudlikud olema. Üritan RIKiga järgmise hanke ettevalmistamise ajal aktiivset vestlust arendada. Eks siis näeme, kuidas läheb,“ võttis Randrüüt kogemuse kokku.