Mastaapne printerihange jõudis vahefinišisse

Xeroxi printereid müüv ABcom oli üks ettevõte, kel õnnestus pärast kõva pingutamist pakkumus esitada. Fotol ABcomi kontoritarvete müügijuht Evely Randrüüt  Foto: Andras Kralla
Urmo Andressoo • 18 jaanuar 2017

Hilissügisel palju tähelepanu pälvinud 160 riigiasutust hõlmava printerihanke pakkumuste esitamise tähtaeg kukkus pärast kahekordset edasilükkamist 3. jaanuaril.

Karmide ja ettevõtjate sõnul konkurentsi välistavate tingimustega hange, mis pidi lukku saama juba novembris, võttis aasta lõpuks hoopis teise ilme. „Suhtumine muutus artikli kirjutamise ajal ja pärast selle ilmumist väga tugevalt,“ sõnas Xeroxi printereid maale toova OÜ Abcomi kontoritarvete müügijuht Evely Randrüüt.

Nimelt tegi hanget korraldav Registrite ja Infosüsteemide Keskus esialgses plaanis rea muutusi: hanke tähtaega nihutati kaks korda, kaheosalisest hankest sai kolmeosaline, korraldati võimalikele pakkujatele infopäev ja tingimusi mängiti ümber nõnda, et pakkumuste tegemine sai ettevõtetele lihtsamaks. „Väga mõistlik. Neid tegevusi ja diskussioone oleks võinud ja lausa pidanud tegema enne hankega väljatulekut,“ arvas Randrüüt.

Kokku registreerus hankele lõpuks 17 isikut, kellest pakkumuse esitas 11. Hanget juhtinud RIKi juristi Triin Tammkõrva sõnul oli huvi hanke vastu varasemast suurem. „Eelneval korral registreerus 13 huvilist, kellest pakkumuse esitas 6,“ tõdes ta, lisades et RIK jäi osalemishuviga rahule.

Soovitus osta kallimad masinad

Infopäeval käinud Randrüüdile jäi seal kuuldu põhjal mulje, et hange oli kokku pandud suuresti RIKi senise partneri soovituste põhjal. Näiteks olevat ettevõte, kellega RIK enne hanke kokkupanemist konsulteeris, soovitanud Randrüüdi sõnul RIKil tellida kallimaid masinaid, põhjendades seda sellega, et need lagunevad vähem.

Evely Randrüüt,, ABcom'i kontoritarvete müügijuht

 Lihtsalt teie pakkuge meile maailma parim hind, aga meie teile ei ütle, kui palju meil printereid vaja läheb.

„Erinevatel brändidel on aga erinev kvaliteeditase,“ selgitas Randrüüt, kelle sõnul nii Xeroxi kui ka paljude teiste brändide alumise hinnataseme masinatel kvaliteediprobleeme ei ole. „Seega kirjutati ühe brändi probleem hankesse sisse ja riik maksab selle tugevalt kinni, sest tegelikult ei vajata nii võimsaid seadmeid,“ lisas ta.

„Väide, et ühe pakkuja soovitusel tellitakse kalleimaid seadmeid, ei vasta tõele. Oleme hanke kokkupanemisel lähtunud hankijate vajadusest, kasutajate tagasisidest ning kujundanud tehnilised tingimused lähtuvalt sellest, et leida parim hinna ja kvaliteedi suhe,“ vastas etteheitele Tammkõrv.

Hankes palju ebamäärasust

Randrüüdi sõnul tegi neil hinnapakkumise koostamise raskeks see, et et RIK ei andnud infot selle kohta, kui palju ja milliseid printereid 160 hankijat lähima pooleteise aasta jooksul tellida soovivad. „Lihtsalt teie pakkuge meile maailma parim hind, aga meie teile ei ütle, kui palju meil printereid vaja läheb,“ sõnas Randrüüt, lisades et emaettevõttelt odavama hinna küsimine oli raske.

Tema sõnul pole hankelepingus mingit garantiid, et midagi üldse soetatakse. „Ebamäärasust on väga palju ja riskid on hästi suured kirjeldas Randrüüt. „Päriselus erinevad loomulikult hinnad totaalselt, kui klient ostab ühe või kümme masinat,“ lisas ta, viidates sellele, et emaettevõttega olid läbirääkimised keerulised.

Tema sõnul ütlesid ka RIKi esindajad, et mastaapse hanke eesmärk on saada asutustele võimaikult odavalt printerid. „Olen sellega täiesti nõus, aga suhtumist erafirmasse kui võrdsesse partnerisse see olukord ei peegelda,“ möönis Randrüüt.

Randrüüdi sõnul nõuti lisaks pakkujatelt eksimuste korral ebaproportsionaalselt suuri trahve, mis ulatusid kümne tuhande euroni. RIKi enda kohustuste poolel olid aga lepingus Randrüüdi sõnul tagasihoidlikud numbrid. „See ei jätnud head tunnet,“ tõdes ta.

Kasuks tulnud kadalipp

160 asutuse hankimisplaanidest täit ülevaadet saada polegi võimalik, sest ei saa ette näha, millisel asutusel millise klassi printer tuleva pooleteise aasta jooksul katki läheb või väljavahetamist vajab, selgitab vastuseks Tammkõrv. „Rõhutame, et printerite soetus ei ole püsikulu, seda tehakse vastavalt vajadusele,“ lisas ta.

Oma rolli mängib tema sõnul ka riigiasutuste eelarve. „Ostud planeeritakse maksimaalselt aastaks,“ tõdes ta. Tammkõrv selgitas, et asutused saavad küll eelnevatele aastatele tuginedes määrata rahasumma, palju neil võib printerite ostmisele või väljavahetamisele kuluda, kuid mitte seda, mitu uut printerit oleks vaja muretseda. Hanke eesmärk on sõlmida raamleping, mitte määrata, mitut printerit riigisektor vajab, rõhutab Tammkõrv.

ABcom arenes kandideerimisprotsessi käigus ettevõttena märgatavalt, leidis Randrüüt hankekadalipus osalemises ka positiivset. „Pidime palju ning igatpidi pingutama ja väga nõudlikud olema. Üritan RIKiga järgmise hanke ettevalmistamise ajal aktiivset vestlust arendada. Eks siis näeme, kuidas läheb,“ võttis Randrüüt kogemuse kokku.

Hetkel kuum