Kadri Põlendik • 27. jaanuar 2017 • 4 min
Jaga lugu:

Ratas: ma ei ole öelnud, et kõik peaksid saama kodakondsuse

Uus peaminister Jüri Ratas andis ametivande.  Foto: Andres Haabu

Peaminister Jüri Ratas ütles, et plaan anda halli passi omanikele Eesti kodakondsus ei ole soov ühiskonda lõhestada ja tema hinnangul tuleb kodakondsuse andmisel lähtuda sellest, et selle saaja on Eesti riigile lojaalne.

"Kindlasti ei ole ma kunagi öelnud, et kõik peaksid saama Eesti kodakondsuse," sõnas Ratas täna Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister". Ta märkis, et kodakondsuse seaduse paragrahv kuut ei saa tervenisti ära kaotada - kodakondsuse saaja peab endiselt olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande. Lojaalsuse näitaja on tema hinnangul juba see, et halli passi omanikud on jäänud Eestisse elama, nad maksavad makse, siin on nende lapsed ja lapselapsed.

Ratas viitas ka sellele, et rahvusvaheliselt on tähelepanu juhitud, et ei ole see mõistlik, kui praeguses ebastabiilses maailmas on Eestis ligikaudu 80 000 inimest ilma kodakondsuseta. "Meil on vaja, et Eesti ühiskond oleks rohkem sidusam," sõnas ta.

Ratas rõhutas ka, et see küsimus pole tõstatatud valimiste pärast, sest riigikogu valimisteni on jäänud üle kahe aasta. "Millal seda teemat võib tõstatada - kas üks päev peale riigikogu valimisi, kaks aastat enne riigikogu valimisi või kaks nädalat enne riigikogu valimisi?" Peaminister tõdes, et kui ei ole teisi erakondi, kes leiavad, et see teema on Eestis probleem, siis üksi Keskerakond seda ka ei lahenda. 

Saatejuht juhtis tähelepanu, et värske intergratsiooniuuring näitab, et 40% halli passi omanikest ei ole Eesti kodakondsuse saamisest huvitatud - kuidas on siis võimalik kodakondsusetust kaotada? Ratas leidis, et see protsent neist, kes kodakondsust ei saa, on ilmselt veel suuremgi. Ta tõi näiteks inimesed, kes on töötanud nõukogude armees või olnud seotud militaarse poolega. Samuti tunnistas ta, et halli passi omanikel on reisimine nii Euroopasse kui Venemaale mõnevõrra lihtsam, kuid see ei tähenda, et seda teemat ei peaks ühiskonnas arutama.

"Kui toona anti halle passe välja, oli juhtmõte ju see, et tegemist on ajutise lahendusega. See ajutine lahendus on kestnud nüüd üle 25 aasta," meenutas peaminister.

Pensionireformi üle on aega arutada

Palju kära tekitanud pensionireformi kohta ütles peaminister Ratas, et see teema ei tulnud valitsuse lauale üleöö, vaid sellega tegeles juba ka eelmine valitsus, arutelu selle üle algas 2015. aasta alguses. Samuti rõhutas ta, et seaduseelnõu pole lõplikult valmis ja muutuste üle on aega arutada ja detailides kokku leppida. Minister peaks tema sõnul eelnõuga välja tulema 2018. aasta märtsis.

Ka süsteemi muutmiseks on plaanis üleminekuperiood vahemikus 2020-2036 ehk täielikult peaks uus süsteem hakkama kehtima 2037. aastal. "See on tõsine otsus, see puudutab meid kõiki. Kabineti ühtne seisukoht oli seda analüüsida ja lähtuda lihtsast põhimõttest, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika."

Ratas rõhutas mitu korda, et reformi eesmärk on teha pensionide maksmine riigile jätkusuutlikuks ja et see käiks kaasas elukalliduse tõusuga. Samuti märkis ta, et jutt käib ainult esimesest sambast, millele lisanduvad igaühe teine sammas ja osal inimestel ka kolmas sammas.

Küsimusele, mida pidas Ratas silmas, kui lubas kõigile väärikat vanaduspensioni, vastas peaminister, et see tähendab, et inimene saaks kuni kuu lõpuni poes osta neid toiduaineid, mida ta soovib.

Savisaar ei soovi valimisliite

Eile õhtul toimus Võrus kõnekoosolek, kus loodi Edgar Savisaare toetuseks valimisliit Põliskeskerakondlased. Jüri Ratas ütles seepeale, et tema hinnangul oleks tore ja sümboolne, kui kellegi toetuseks mõne liikumise loomisel, küsitaks sellelt, keda toetatakse, kas ta soovib seda. "Mina olen kohtunud Edgar Savisaarega viimase kuu jooksul ja sel teemal on meil olnud juttu. Nii palju, kui mina olen nendest vestlustest tunnetanud, siis ta ei pea õigeks sellist valimisliitu," sõnas Ratas ja märkis, et tema on Savisaarega nõus.

Ratas kommenteeris ka Keskerakonna otsust maksta Savisaare eest Tallinnale tagasi valimiste ajal tehtud keelatud annetus 120 000 eurot. Keskerakonna juht tunnistas, et tema meelest ei ole sellised reklaamid õiged ning erakonna soov on kõik sellised vaidlused kiiresti lahendada. 

Samuti märkis Ratas, et Keskerakond jätkab Savisaare majanduslikku toetamist ning annetuse tagasimaksmist tema palgast kinni ei peeta, see kulu jääb erakonna kanda. Auesimehe teema on aga tema sõnul viimased paar kuud maas.

Eile esitati umbusaldusavaldus Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, kes on saanud kahtluse korruptsioonis samas kriminaalasjas, mille raames kõrvaldati ametist Edgar Savisaar. Saatejuht uuris Rataselt, kas tema meelest on õiglane, et Kallo võib ametis jätkata. "Ma väga ei kujuta ette, kuidas ühe erakonna esimees või valituse või riigikogu liige saab öelda, et vaadake kohus, siinjuures te teete õige otsuse, aga siin ei ole teie otsus põhjendatud," vastas Ratas. Tema teada on vahe selles, et volikokku on inimesed valinud rahvas, kuid linnapea määrab volikogu. 

Saatejuhi vastuse peale, et erakonna esimehena saaks ta ju teha Kallole ettepaneku oma kohalt taanduda, vastas Ratas, et Eestis kehtib süütuse presumptsioon.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt