Helen Sildna: oleme suure läbimurde äärel

30. jaanuar 2017, 13:45
Ühes tugevas meeskonnas tegutsevad võimalikult erineva kogemuspagasiga motiveeritud toote-teenuse fännid, on Helen Sildna veendunud.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170130/NEWS/170139990/AR/0/helen-sildna.jpg

Festivali ei tee keegi palga pärast, ütleb 16. veebruaril Gaselli kongressil lavale astuv Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna. Stabiilse palga teenimiseks on tema sõnul oluliselt lihtsamaid ja stressivabamaid võimalusi.

Kui Tallinn Music Week 2009. aastal alustas, olid harvad isegi Eesti muusikute kontserdid naaberriikides, hoolimata sellest, et näiteks Riia on meist 350 kilomeetri kaugusel, rõhutab Sildna.

Nüüd, üheksa aastat hiljem, on artistidel ja produtsentidel hoopis teised võimalused - regulaarselt tegutseb välisturgudel 30–40 muusikut ja muusikaettevõtet. Maarja Nuut, Trad.Attack!, NOEP, Tommy Cash, I*Wear Experiment, Ewert and The Two Dragons... Paljud nimed on juba rahvusvaheliselt tuntud.

"Kui olime mõne aasta tegutsenud, saime aru, et rahvusvaheline huvi Eesti vastu pole seotud vaid ühe valdkonnaga. Seepärast otsustasime Tallinn Musikc Weeki (TMW) juurde liita ka teised valdkonnad – disain, toit, kunst, käsitööõlu, film, avalikud vestlused," räägib Sildna. Ta toob esile koostööd Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja urbanistika tudengitega, samuti linnaruumi sisukamaks muutumise teemadega läbi loovate koostööprojektide.

Mida tähendab Tallinn Music Week ettevõtja jaoks? 

Laiemas tähenduses me oleme Eesti jaoks üks rahvusvahelistumise tööriist. TMW genereeritud väliskülastuste ja väliskajastuste näitajad tõusevad ligi 15–20% aastas. Hästi selge on see, kuidas saame aidata muusikavaldkonna ettevõtjaid.

Näiteks aitasime novembris korraldada Eesti avapidu Põhjamaade suurima tehnoloogiakonverentsi Slush raames Helsingis. Projektis osales 10–15 Eesti ettevõtet, EASi erinevad brändid, nagu e-residentsus ja Work in Estonia, Tartu linn, Tartu Ülikooli Teaduspark ja muusikaettevõtluse arendusorganisatsioon Music Estonia. Toitu valmistas Põhjaka mõis ning tervituskõne pidas president Kersti Kaljulaid.

Selline mastaapne koostööformaat välisüritusel oli Eesti jaoks esmakordne. Formaadi mõtteviis oli koostöö ning erinevate pädevuste, kontaktide, turunduskanalite ja ka raha oskuslik ühendamine ühe eesmärgi taha. Võib öelda, et selline ühisprojekt õigustas end mitmes mõttes – oli hea koostöötrenn, aga täitis ka mitmekordselt eesmärgi muuta Eesti ja Eesti brändid-ettevõtted välisturul nähtavaks.

Tallinn Music Week on loomeekspordi ja peaasjalikult muusikaekspordi tööriist koostöös Music Estoniaga. Toode või teenus võib olla laul, helilooming, kontsert, disainiteenus, kontserdipilet väliskülastajale, loomevaldkonna äpp või digipood. Lähtepunktiks on loomulikult autor, looja, loovisik – kuid müügiartikliks bränditav toode või teenus. See ei vähenda kuidagi puhta loome tähendust või olulisust, vastupidi, see pakub lisavõimalusi loomingule ning aitab tal rahvusvaheliselt levida.

Kõik algab aga kontakti loomisest ning sageli palju inimlikumatest elementidest – olla usaldusväärne, meeldiv, efektiivne, inspireeriv koostööpartner. Igal välispartneril on võimalik otsustada tuhandete erinevate riikide, ettevõtete ja organisatsioonide vahel. See, miks otsus lõpuks ühe kasuks langeb, koosneb paljudest elementidest – inimlikest ja pragmaatilistest teguritest, sealhulgas on üheks mõjutavaks teguriks riigi kuvand. Kui meid tajutakse usaldusväärse ja nutika-innovatiivse partnerina, on see juba hea algus. 

Aga milleks kogu aeg kasvada ja arendustööd teha? Te olete juba praegu Eesti ja mõnes mõttes ka regiooni tipus Tallinn Music Weekiga?

Muutumine ja arenemine on vajalik juba tiimi jaoks, me oleme uudishimulikud ja õpime iga päev. See on lumepalliefekt – näed mingit detaili ja lähed sügavamale ja sügavamale. Ja siis tahad neid avastusi ka festivalipublikuga jagada. 

See tekitab loomulikult igal aastal ka uutmoodi väljakutseid. Kuidas olla samal ajal äratuntav, aga veidi ka uus. Kuidas pakkuda igal aastal aktuaalset uudisväärtust ka välispressi jaoks.

Tihti leiamegi end olukorrast, kus me eriti välispressiga töötades ei turundagi pelgalt festivali, vaid võimendame kõiki häid uudiseid, mis Eestiga seotud. Meie jaoks on e-residentsus või uus Arvo Pärdi Keskus sama olulised uudised kui festivali programm. 

Mulle meeldib mõelda, et tean ja mõistan igal aastal midagi rohkem ja paremini. Progressis ja protsessis olemine on nii loomulik osa meie meeskonnale, et teistmoodi ei oskagi. 

Järjepidev kasv on tulnud just tänu väga heale meeskonnale?

Absoluutselt. Sellise festivali toimumine on tohutu meeskonnatöö. Meil on tiimis inimesi, kes on TMW korraldamisega seotud alates esimesest aastast. Isegi kui on tiimiliikmeid, kes on liikunud edasi muude tegevuste juurde, moodustame me mõttelise sarnaste eesmärkide nimel tegutseva kogukonna. Mitmed, kes vahepeal on liikunud teiste tegevuste ja projektide juurde, on ka tagasi tulnud.

TMW tiim on siiani suures osas vabatahtlike ja vabakutseliste seltskond. Esimest korda on meil alles kaheksandal tegevusaastal ka seitsmeliikmeline täiskohaga püsimeeskond, festivali ajaks me kasvame aga mitme saja liikmeliseks.

On teil mõni hea juhtimisnipp?

Eks see on üks pidev enesetäiendamise protsess meeskonna abiga. Olen harjunud olema löögivalmis operatiivne olukordade lahendaja, nüüd leian end olukorrast, kus pean õppima paremini tiimi toetama ja juhtima. TMW algusaastatel õppisime ühiselt, kuidas hoida meeskond koos, kui see vaid vabatahtlikest koosnebki, ja nüüd õpime, kuidas töötada, kui sul on iga päev püsimeeskond kontoris.

Ainus viis, kuidas vabatahtlikega töötada, on keskenduda mõjule, eesmärkidele ja tähendusele. Festivali ei tee keegi palga pärast. Stabiilse palga teenimiseks on oluliselt lihtsamaid ja stressivabamaid võimalusi. Ma usun, et inimeste motiveeritus sõltub paljuski teadlikkusest, mida ja miks me teeme, protsesside läbipaistvusest ja kaasatusest, et kõik päriselt ka saavad aru, mis on tema tööülesande tähendus suures protsessis. Lisaks ka arusaamine sellest, millele kulub eelarve.

Ajakiri Forbes reastas just TOP 10 kõige stressirohkemat tööd ja viiendal kohal on seal ürituste korraldajad. Kõrvalt vaadates võib see tegevusvaldkond paista lõbusa mölluna, tegelikult tähendab see aga armutuid tähtaegu, täpsust ja distsipliini ning oskust mingil perioodil metsiku töökoormusega hakkama saada. Meil on nii, et “ei jõua” on luksus, mida ei saa endale lubada. Eesmärgid tuleb täita konkreetseteks hetkedeks, sest ühel hetkel on käes festivali toimumispäev ja tuhanded inimesed oma kõrgete ootustega on kohal. Nad ootavad, et programm jookseks õlitatult, et veeb ja äpp töötaksid laitmatult, et kõik oleks ilus ja äge. Keegi ei taha festivalil näha probleeme, higi ja pisaraid.

Ka minul festivali juhina ei ole kahjuks võimalust öelda ühelegi töötajale “pole hullu, kui teed selle järgmisel nädalal” ja kuskil saalis 30 000 inimest ootab. Eks see kõik eeldabki aina paremat planeerimist, kõrget sisemist motiveeritust ja lõpuks ka õigeid inimtüüpe, kes suudavad rahulikuks ja efektiivseks jääda ka näilises kaoses.

Kas teil endal on põhimoto, millest te ei ole kunagi valmis taganema?

See festival on eelkõige rahvusvahelistumise tööriist. Me räägime avatud mõtteviisiga maailmast, kus soovitakse suhestuda erinevate rahvuste ja riikidega ning olla nendega kasulikes, mõtestatud ja heatahtlikes suhetes.

Usun, et me kõik võidame rohkem, kui mõtestame oma tegevusi läbi maksimaalse ühise kasu printsiibi. Mitte ainult sellest lähtuvalt, et mida isik või ettevõte individuaalselt kasu saab, vaid mis on see ühine nimetaja, millest laiemalt ühiskond, riik ja kogukond võidavad ning kuidas me saame panustada vundamenti, millest lähtuvalt meil oleks võimalikult hea areneda või siin kasvada. Rohkem sellist mõtteviisi, et oleme kolleegid, mitte konkurendid! Mõelda ja sõnastada, millised võiksid meie ühised eesmärgid olla.

Ühise kasu printsiipi on hea vaadelda kasvõi Telliskivi loomelinnaku näite varal – kui esimene restoran sinna rajati, öeldi, et appikene, kuidas sellisesse asukohta saab eduka restorani teha, kes seal küll käima hakkab? Nüüd on F-Hoone iga päev rahvast täis ning loomelinnakus on kaheksa restorani - mida edukam on üks, seda edukamad on ka teised kõrval.

See ongi avatuse üks tahk - mõtestada kuidas teise ettevõtte edu võib olla kasulik olla ka sulle. Kui naabril läheb hästi, läheb ka mul hästi – kui terve tänav on korras, tõuseb meie kõigi kinnisvara väärtus. Kui Eesti on rahvusvaheliselt tuntud ja pildis, on suur tõenäosus, et ka Eesti ettevõtetel läheb välisturgudel aina paremini.

Läbi selle prisma muutub Eesti eksportivatele ettevõtetele oluliseks ka Eesti muusikute rahvusvaheline edu. Seda ma võin julgelt kinnitada – andekatest eestlastest meil puudu ei ole, pange tähele - meie muusikud, disainerid, filmitegijad ja kunstnikud on viie aasta pärast rahvusvaheliselt järgmise olulise hüppe uuele tasandile teinud, tunnen, et oleme suure läbimurde äärel. Meie kõigi ülesanne on neid talente kasvatada ja arendada, luua neile iga päev aina paremaid võimalusi. Sellest võidab kogu riik. 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. January 2017, 13:45

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing