Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva ajakirjanikud valiti aasta parimate sekka

    Juhan Lang.Foto: Andras Kralla

    Eesti Ajalehtede Liidu žürii valis täna aasta parimate sekka Juhan Langi ja Vilja Kiisleri Äripäevast.

    Varem Äripäeva börsitoimetuses ajakirjanikuna töötanud ning alates augustist Äripäeva börsitoimetust juhtiv Juhan Lang on nominent noore ajakirjaniku kategoorias. Juhan on toimetuses hinnatud kui väga produktiivne ajakirjanik, kes suudab kirjutamise kõrval genereerida ka hulga suurepäraseid tuluideid, näiteks Seppo Saario raamatu kirjastamine või investor Toomase konverents. Ajakirjanikuna on Juhan hea eeskuju teistele – välja käidud ideed teeb ära, hoiab alati mitu rauda tules ning tunnetab hästi lugejaskonda ning nende huvisid. Ta on toonud Äripäeva veergudele investoritena üllatavaid persoone (Sergei Pareiko), vahendanud Äripäeva lugejale põnevaid kohtumisi (Seppo Saario) ja üritusi (Warren Buffetti ettevõtte Berkshire Hathaway aktsionäride aastakoosolek).
    Teised nominendid parima noore ajakirjaniku tiitlile on Tiina Kaukvere Postimehest ja Laura Mallene Eesti Päevalehest.
    Äripäeva arvamustoimetuse juht Vilja Kiisler on nominent parima arvamusloo kategoorias looga „Miks eestlane vaene on“. Vilja teatas loos põhjuse: sest tulemusest rohkem väärtustab eestlane tuima rügamist, ta kardab andekaid inimesi, kellel paistab kõik tulevat liiga kergelt ja kiirelt.
    Teised nominendid arvamusloo kategoorias on on Tiina Kaukvere Postimehes ilmunud arvamusega „Sõltuvushaigus, mida põen“, Krister Kivi Eesti Ekspressis ilmunud looga „Minge kukele oma spordiga!“ ja Krister Paris Eesti Päevalehes ilmunud looga „Et poleks üksi ükski maa, andkem võim Euroopale“.
    Parimad fotod ja uurivad lood
    Varem teatas Eesti Ajalehtede Liit pressifotode nominendid, kus sai nominatsioone Äripäeva fotograaf Andras Kralla. Üks foto näitab plastilise kirurgiakliiniku omanikku ja kirurg Jüri Kullamaad koos kliendiga pärast operatsiooni. Teine nomineeritud foto on seeriast, mis näitas, kuidas maksupettuses süüdistatud ning luksusliku eluviisi poolest tuntuks saanud ärimees Henry Kallas Harju maakohtu ette astus, käel 50 000 dollarit maksev kell ning kuldse kuue saanud mobiiltelefon.
    Lisaks konkureerib praegu uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemiale Äripäeva ajakirjaniku Koit Brinkmanni lugu „Räpane prügiäri Tallinnas“, mis rääkis sellest, kuidas jäätmeäri varjupoolel tegutsevad ärimehed ei karda riigimaale vedada kümneid tuhandeid tonne prügi, sest asi päädib reeglina väärteomenetluse ning riigi nentimisega, et nõudeid polegi võimalik kätte saada. 
    Selgusid ka teiste kategooriate nominendid.
    Uudise kategooria nominendid on Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehes ilmunud lugudega „Ränga bussiõnnetuse toimumiskohas eiratakse riiklikke libedustõrje nõudeid“, „Libedustõrje nõudeid ei täidetud suurtel maanteedel aastaid“ ja „Maanteeametil kästi libedustõrje lepinguid kiiresti muutma hakata“; Tuuli Koch, Risto Berendson, Andres Reimer, Oliver Kund ja Joosep Värk Postimehes ilmunud lugudega „Süüdistus paljastab Savisaare salaelu“ ja „Savisaar lootis Kremlilt raha veel kahe aasta eest“; Nils Niitra Postimehes ilmunud lugudega „Vaikse tänava tülgastav saladus: majaperemees pidas keldris orja“ ja „Tartu orjapidaja viljeles mitmekesist kuritegevust“ ning Kristiina Tilk Õhtulehes ilmunud looga „Õhtuleht Indias: Otse kohtusaalist vanglasse viidud laevakaitsjate sõnum lähedastele: olge tugevad ja pidage vastu!“.
    Olemuse nominendid on Kärt Anvelt Eesti Päevalehe nädalalõpulisas LP ilmunud intervjuuga Toomas Hendrik Ilvesega, Jaanus Piirsalu Postimehes ilmunud looga „Anton Vaino tõusis Kremli esiametnikuks poole aastaga“, Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ilmunud looga „Marina Kaljuranna saatuslik suvi 1991“ ning Kirsti Vainküla Eesti Ekspressis ilmunud looga „Jõuluime: arstid tõid pisipoisi teispoolsusest tagasi“.
    Multimeedia kategooria nominendid on Tiit Blaat, Rauno Volmar, Ester Vaitmaa, Heleri Kuris, Liisi Viskus, Alari Heinsoo ja Mart Nigola Delfis ilmunud tööga „EV 100 nädala projekt: MAJAD“; Hendrik Kuusk, Argo Ideon, Reet Pärgma, Linda-Riin Võeras, Ester Vaitmaa, Joosep Martinson, Tiit Blaat, Priit Simson, Madis Veltman, Indrek Kampus, Mark Šandali, Philip Kaat, Ester Vaitmaa, Mart Nigola, Maarja Pakats ja Linda-Riin Võeras Delfis ilmunud tööga „25 aastat Eesti taasiseseisvumisest“ ning Rain Pruul, Dannar Leitmaa ja Heleri Kuris Eesti Ekspressis ilmunud tööga „Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaator“.
    Pressipreemiate võitjad avalikustatakse 3. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pressipeol, Bonnieri preemia võitja selgub järgmisel esmaspäeval.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Kulla hind lõi uue rekordi Eksperdid näevad tõusu jätkumas
Kulla hind tõusis teisipäeval üle 2400 dollari untsi kohta, lüües uue kõigi aegade rekordi. Eksperdid näevad ka edasiseks tugevat tõusupotentsiaali.
Kulla hind tõusis teisipäeval üle 2400 dollari untsi kohta, lüües uue kõigi aegade rekordi. Eksperdid näevad ka edasiseks tugevat tõusupotentsiaali.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.