Kaubavahetus pöördus üle kolme aasta kasvule
Kaupade eksport ja import kasvas eelmisel aastal võrreldes aastagusega 3%, teatab statistikaamet. Aastases võrdluses kasvas kaubavahetus viimati 2012. aastal.
Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.
Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus meie koguekspordist oli 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti suurim ekspordipartner oli mullu Rootsi, kuhu veeti 18% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal kohal Läti (9%). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim kahanes eksport Lätti, Rootsi ja USA-sse.
Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus kogu ekspordist moodustas eelmisel aastal 72%. Eesti päritolu kaupade ekspordis on enim suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Oluliselt on vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti päritolu kaupade peamisteks sihtriikideks on Rootsi, Soome ja Saksamaa. Enim kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse ja Saksamaale ning kahanes Rootsi ja Venemaale.
Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguimpordist moodustas 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Samas kahanes mineraalsete toodete sissevedu.
Eestisse imporditi enim kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Aastaga suurenes enim kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja Venemaalt.
Eestist eksporditi kaupu 179 riiki ja imporditi Eestisse 144 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 97 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk (1 miljard eurot) tekkis kaubavahetuses Rootsiga, järgnesid Norra, Mehhiko ja Soome. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Saksamaa, Poola ja Leeduga.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 74% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 miljardit eurot, mis on ligi 219 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aastal. Kaubavahetuses EL riikidega suurenes eksport 85 miljoni ja import 303 miljoni euro võrra. Samuti kaubavahetuses EL-i väliste riikidega kasvas eksport 232 miljoni ja import 86 miljoni euro võrra.
Võrreldes 2015. aastaga langesid mullu ekspordihinnad 1% ja impordihinnad 2%. Detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes 2015. aasta detsembriga kasvas eksport 10% ja import 8%.