7 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest käis möödunud aastal spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas ja 16 protsenti ostis Lätist alkoholi läbisõidul, selgus kaubandus-tööstuskoja tellimusel tehtud piirikaubanduse uuringust.
Üha kasvava trendina ostetakse teiselt poolt piiri ka kütust, toidu-, ehitus- ja muud kaupa.
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu tulemustest selgus, et 49 protsenti 2016. aastal Lätist alkoholi ostnutest tegi seda ühel korral, 33 protsenti paar-kolm korda. Kõige rohkem käisid Lätis alkoholi ostmas inimesed Lõuna-Eestist - 38 protsenti sealsetest elanikest.
miljonit eurot liikus konjunktuuriinstituudi hinnangul 2016. aastal Eesti elanike ostetud alkoholi tõttu Läti riigieelarvesse. See on 3,4 protsenti Eesti alkoholiaktsiisi laekumisest.
Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käies kulutas 39 protsenti inimestest ühe reisi ajal alkohoolsete jookide ostmiseks rohkem kui 100 eurot.
Eesti hakkab kaotama Soome alkoturiste
Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul pole varasematel aastatel Eesti ja Läti aktsiisil suurt erinevust olnud. Suuremad erinevused hakkasid Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi vahel tekkima 2015. aastal, kui Eestis tõsteti alkoholiaktsiisi 15 protsenti.
Josing tutvustas lisaks Eesti uuringule ka Soomes tehtud alkoholiteemalise uuringu tulemusi. Nimelt plaanitakse Soomes alkoholiseaduses olevaid piiranguid vähendada. Soome uuringu tulemustest selgus, et kui nimetatud muudatused ellu viiakse, siis vähenevad soomlaste Eestist tehtud alkoholiostud 27 protsenti.
Ühe ostja kohta osteti 2016. aastal Lätist õlut keskmiselt 50 liitrit, siidrit 13 liitrit, viina 10 liitrit, longdrink'i 7 liitrit, veini 6 liitrit ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 5 liitrit.
Tihti osteti Lätist lisaks alkoholile ka muid kaupu: peamiselt toidukaupu, mida hankis 51 protsenti Lätist alkoholi ostnud inimestest. Mootorikütust ostis Lätist alkoholi ostnud inimestest 24 protsenti, tubakatooteid 18, ehituskaupu 17 ja teisi kaupu (rõivad, jalatsid, kodutehnika jms) 8 protsenti.
Tänavu kavatseb Lätti alkoholi ostma minna 21 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. Lätist 2016. aastal alkoholi ekstra ostmas käinud inimestest plaanib kindlasti alkoholiostureisi teha 64 protsenti, samas kui Lätis möödunud aastal läbisõidul või reisil olnud inimestest kavandab sel aastal alkoholi ostma minna kindlasti 23 protsenti.
Maksu- ja tolliameti hinnangul on EKI esitletud uuringu tulemused kooskõlas ameti statistikaga lühiajaliste piiriületuste kohta. Kui 2015. aastal moodustasid lühiajalised Lätis käimised 3% kõikidest piiriületustest, siis 2016. aastal oli nende osakaal 6%. "Oma kontrollidest näeme samas, et Lätist toodavad kogused jäävad lubatu piiridesse ning eelmisel aastal pidime maksuotsuse tegema vaid 13 juhtumis," ütles maksu- ja tolliameti teabeosakonna juht Janek Leis. Ta lisas, et maksuameti rõhk piiriäärsetel aladel on sellel, et selgitada inimestele lubatud koguste mahtu ning vähendada sellega võimalikke rikkumisi.
"Teema on valus"
Tõrva Tarbijate Ühistu juhataja Ilona Leetma ütles intervjuus Vikerraadiole, et loomulikult on piirikaubandus Lõuna-Eesti poepidajale valus teema. Leetma nentis, et kui alkoholi müügimahu langus oleks tingitud tarbimise vähenemisest, poleks ettevõtjail selle languse vastu midagi. „Aga need ostud tehakse kahjuks lihtsalt Läti territooriumil,“ sõnas ta.
Leetma lisas, et Tõrva Tarbijate Ühistu poodide käibest moodustab alkoholi müük alla 20 protsendi, mistõttu pole alkoholi piirikaubanduse mõju nende poodide kogukäibele košmaarne. Samas kui vaadata ainult alkoholi käivet, siis Valgas vähenes eelmisel aastal kange alkoholi müük 34% ja kogu alkoholi müük 23%. „Praeguseks aga on juba 60% kange alkoholi müügist läinud meie kauplustest ära,“ võrdles Leetma tunamullusega.
Piirikaubandus raskendab Leetma sõnul eeskätt maapoodide toimetulekut, sest kui sõidetakse mujale alkoholi ostma, ostetakse sageli ka muu vajalik samast kohast ja ühe käimisega.