Maavalitsuste tööle tehakse lõpp

"Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning nüüd, kus oleme otsustanud tõsta kohalike omavalitsuste võimekust, väheneb nende tähtsus veelgi," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. "Haldusreformi üks eesmärk on suurendada omavalitsuste rolli ja seetõttu anname neile üle osa seni maavalitsuste täita olnud omavalitsuslikke ülesandeid ja sellega kaasnevad vahendid. See tähendab, et edaspidi on omavalitsustel veelgi suurem võimalus ise otsustada kohalikku elu puudutavaid küsimusi."

Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Valitsus otsustas maavalitsuste tegevuse lõpetada 2018. aastast.

Ministeeriumidele ja ametitele antakse üle:

• ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (maanteeamet)
• õppeasutuste järelevalve (haridus- ja teadusministeerium)
• hariduskorralduse koordineerimine (SA Innove)
• sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve (sotsiaalkindlustusamet)
• maareform ja maatoimingud (maa-amet)
• noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus)
• rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (siseministeerium)
• raamatukogude järelevalve (kultuuriministeerium)
• valimiste korraldamine (riigi valimisteenistus)
• planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (rahandusministeerium)
• regionaalarengu programmide koordineerimine (rahandusministeerium)
• KOV haldusaktide järelevalve ja nõustamine (rahandusministeerium)
• KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (rahandusministeerium)
• omandireformi ülesanded (rahandusministeerium)

 Kohalikele omavalitsustele antakse üle:

• rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse KOV)
• ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (KOV)
• maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (KOVid ühiselt)
• tervisedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine (KOVid ühiselt)
• saarevahi töö (KOV)
• valimiste korraldamine (KOV)