Raivo Rand: mida on Eesti ehitajal üldse pakkuda?

Raivo Rand.  Foto: Andres Haabu
ehitusuudised.ee  • 16. märts 2017 kell 8:30

Kuigi nii Soomes kui ka Rootsis on viimastel aastatel elamuehituses ehitusmaht kasvanud ja Rootsis isegi nii palju, et kohalikud firmad ei jõua kõike enam ise ehitada, pole Eesti peatöövõttu pakkuva ehitusettevõtte sealsele turule sisenemine üldse lihtne, kirjutab ajakiri Ehitaja.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht Raivo Rand küsis, millega on Eesti firmadel praegu üldse Põhjamaadesse minna. "Mida on meil neile pakkuda paremat? Nii Soomes kui ka Rootsis on ehitustusturg arengust meist ees. Meie elame aga riigis, kus ei ole majanduspoliitikat, ei elamuehituspoliitikat ega ammugi ka ehituspoliitikat. Meie firmad on nii rahaliselt kui ka insenertehnilise baasi poolest nõrgad. Selle pealt on väga raske ehituseksporti arendada," räägib ta ajakirja Ehitaja artiklis.

Tõeline ehituseksport on Randi sõnul midagi sellist, mida näiteks Merko Ehitus on teinud Lätis ja Leedus, kus on suudetud luua kohalikud firmad, kaasatud kohalikke ja võidetud hankeid. „Tõsine ehituseksport on, kui suudad luua kohaliku struktuuri ja palgata juba mingil määral kohalikke inimesi. Kui me viime siit neli-viis-kuus töötajat Soome tööle – see on vaid tööjõu müük, see pole ehituseksport.”

Kohalikud ehitajad ei lase ligi

Rand rääkis, et Eesti ehitajaid on Põhjamaades vähe. Kuigi nii Soomes kui ka Rootsis on viimastel aastatel elamuehituses ehitusmaht kasvanud ja Rootsis isegi nii palju, et kohalikud firmad ei jõua kõike enam ise ehitada, pole Eesti peatöövõttu pakkuva ehitusettevõtte sealsele turule sisenemine üldse lihtne.

Raivo Rand

 Kohalikust hinnatasemest, mis on umbes 2500 eurot ruutmeetri kohta, ei suuda ka meie odavamalt ehitada.

Esimese põhjusena nimetas Rand objektide suuruse. „Need objektid, mida kunagi hetkel Helsingis ehitasime, olid paraja suurusega, piisavalt väikesed, et kohalikud firmad ei olnud neist nii väga huvitatud. Näiteks 36 korteriga maja või kaks maja, kus kahe peale kokku 60 korterit.” Säärased mahud on Eesti ehitusettevõtetele parajad, kui aga korraga peab pakkuma 500 korterit, siis seda lihtsalt ei suuda, rääkis Rand.

Sobiva suurusega projektide puudus pole Randi kinnitusel sugugi mitte juhuslik. „See on kohalike suurte firmade lobi, et neid ei ole,” ütles ta. Tema kinnitusel on Rootsi ja Soome turud protektsionistlikud ning arenduste ja ehitusprojektide suurus on üks tee, kuidas kohalike tegijate stabiilsust tsementeeritakse.

Rand kummutas arvamuse, et Eesti peatöövõtja suudaks Soomes ja Rootsis ehitada odavamalt kui kohalik ettevõtja. „Kohalikust hinnatasemest, mis on umbes 2500 eurot ruutmeetri kohta, ei suuda ka meie odavamalt ehitada, sest peame jälgima kohalike ametiühingu-, ja palgareegleid, täitma teisi üsna rangeid nõudeid.” 

Kokkuvõttes teeb kohalik firma 500 korterit ühiku kohta ka mahuefekti tõttu grammikene odavamalt kui Eesti firma need 60, märkis Rand.

Rand ja Tuulberg gruppi kuuluv AS Muuga Betoonelement on saanud Randi kinnitusel Rootsi turule üsna hästi sisse, ent praegu müüakse sinna vaid elemente ilma montaažita.

TMB võttiski kohalikud kampa

Eesti üks suurimaid betoonelementide tootjaid AS TMB ostis sügisel betoonelementide tootja Betonimestarit OY ning juba selle aasta alguses tuli teade, et sõlmiti 40miljonine hiigelleping Rootsi tööstuskontserniga BillerudKorsnäs AB, et tarnida betoonelemente Gruvönisse ehitatava uue pakendivabriku jaoks.

Jaan Luts,,  TMB juhatuse liige 

Klient tunneb kohe ära, kui vastas on ebakompetentsus. 

TMB juhatuse liige Jaan Luts selgitab, et väga keerukaid ja suuri detaile ei saa tehniliselt Eesti ja Läti tehased toota, aga Betonimestarit tehased Soomes omavad sellist võimekust. „Oluline on ka see, et saame realiseerida kõnelaust suurt tellimust Rootsis nii Soome kui ka Eesti tehastest ja vajadusel ka Lätist. Logistika on riskivabam ja odavam ning me ei koorma tehaseid liialt üle, saame säilitada koostöö olemasolevate klientidega ning endiselt pakkuda tooteid-teenuseid turgudele kokku korralikus mahus.”

Luts tunnistas, et koos soomlastega ollakse võimekamad ning ettevõte vaatab sarnase plaaniga ka Rootsi poole – ollakse juba üsna reaalsetes läbirääkimistes võimaliku investeeringu osas.

Ebakompetentsus tuntakse kohe ära

Luts ütles, et välisriikides tegutsemine nõuab suurt ressurssi, eriti pädevaid inimesi. „Klient tunneb kohe ära, kui vastas on ebakompetentsus. Lisaks on vaja valmidust ja tahet rahvusvaheliseks tööks ning vastavaid oskusi. Hea keeleoskus on vältimatu eeldus.”

Rootsi turg on Lutsu kinnitusel juba mõnda aega olnud ülekuumenenud, risk on kogu aeg üleval. „Ennustama ei tahaks hakata, kuid arvan, et sisemiste tegurite tõttu turg niipea ei lange. Soome majanduse ja ka ehituse perspektiivi hinnatakse praegu mõõdukalt heaks, nii et langust ei tohiks tulla.”

Ekspordiks läheb 90% toodangust

Metus-Est on alumiinium- ja terasprofiilidest klaasitud avatäiteid valmistav ning paigaldav ettevõte, mille toodangust eksporditakse Põhjamaadesse koguni 90%, sealhulgas Rootsi umbes 70%.

Kuidas Metus-Est meeskond on saavutanud 90% ekspordimahu? Metuse müügidirektor Juhan Toots ütles, et enim mõjutas ekspordimahu teadlikku kasvatamist ettevõttes 2008. aastal alanud majanduskriis.

„Natuke üle kümne aasta tagasi oli meil Rootsi turu osakaal vaid 20%, millele lisandus veidi Soomet. Sel ajal võtsime Põhjamaade turgudele laienemise aktiivselt ette ja saavutasime eesmärgi. Mis meile Rootsi puhul meeldib, on see, et sealsed suured ehituse peatöövõtufirmad teevad alltöövõtjatega lepingud üsna varakult ära, koguni viis-kuus kuud enne tarnet. Nii on korralikult aega toodet planeerida ja kvaliteetselt toota,” ütles Toots.

Tema sõnul algab mõistlikum tellimus nende puhul 100 000 eurost, Rootsis ja Norras küündib see 200 000ni.

Toots märkis, et hinna poolest ei ole neil kohalike tootjatega võrreldes kindlasti eelist, kuna materjali transport ja montaažitööliste komandeeringukulud tulevad hinnale lisaks ning kokku suudetakse kohaliku tootjaga pakkuda võrdväärset hinda ning sedagi vaid suute tellimuste puhul. Aastaid tagasi müüs Metus-Est piiri taha pelgalt toodet, ent järjest enam hakkas Rootsist peatöövõtjatel saabuma päringuid, mis soovisid toodet koos paigaldusega.

Toots nimetas ka suurte ehitusettevõtetega otsesuhtlemise nüansse. „Näiteks käiakse meid siin igal aastal inspekteerimas, uuritakse kui keskkonnasõbralik, ohutu ja tulemuslik meie tootmine siin on.”

Müügimahtu Põhjamaades Metus-Est enam väga kiiresti ei soovi kasvatada, uusi kliente on Tootsi sõnul küll vaja, aga kindlaid ja just neid kes ehitavad piisavalt palju ning tellivad suuri mahte. Ettevõttetega, kellel pole rahvusvahelisi ostuosakondi, on aga tema sõnul päris raske kontakti saada.

Loe Põhjamaade turule pürgimise artiklit pikemalt Äripäeva teemaveebist ehitusuudised.ee.

Hetkel kuum