Riigi eksperiment Ida-Virus sai hoo sisse

TNC Componentsi Kohtla-Järve tehase direktor Marko Melter plaanib uute töötajate abil tänavu käivet kasvatada pea 3 miljoni euro võrra.  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:

Toetusega töökohtade loomine sai Ida-Virumaal hoo sisse: kui eelmisel aastal leidis selle abil töökoha 151 töötut, siis tänavu on juba esimese kolme kuuga sõlmitud 101 töölepingut.

Eelmisest kevadest makstav Ida-Virumaale töökohtade loomise toetus on aidanud ka sealsetel ettevõtetel tootmist tõhusamalt laiendada. Eelmisel aastal kasutas toetuse võimalust mõni üksik, kuid tänavu kavatseb vähemalt 20 töötu palkamiseks valmis olla juba rohkem ettevõtteid.

Üks toetuse kasutajatest on mööblikomponentide ja mööbli tootja TNC Components, kelle Kohtla-Järve tehas saab tänu toetusega loodud uutele ametikohtadele pakkuda lisandväärtust. Kui varem saatsid nad tehasest välja mööbliosi, siis nüüd on neil võimalus saata kliendile ka valmiskööke.

Töökohtade loomise toetus

Toetust saab taotleda eelmise aasta 1. maist selle aasta lõpuni.

Toetust makstakse üks aasta.

Tööandja peab võtma Ida-Virumaal tööle kahe kuu jooksul vähemalt 20 töötut.

Tööle peab võtma töötud, kes on olnud ilma alalise töökohata viimased kuus kuud.

Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja töötasust.

Kuna esialgse ühe kuu asemel peab töötajad palkama kahe kuu jooksul ja toetuse maksmist pikendati 2018. aasta lõpuni, loodetakse meetmega tööle rakendada esialgse 625 asemel 925 töötut.

Töökoha loomise toetuse kulu 2016. aastal on 0,4 ja 2017. aastal 2,5 miljonit eurot.

 

Tehase direktori ja juhatuse liikme Marko Melteri sõnul peaks tänavu tulema ka märgatav käibehüpe. Eelmise aasta müügitulu oli ettevõttel 8,7 miljonit eurot, selleks aastaks on planeeritud teenida 11,5 miljonit eurot.

Sel kevadel tõuseb ka kogu ettevõttes põhipalk. „Palk tõuseb ainult ühel võimalusel. Kui on tööd, siis on ka, mille eest tõsta,“ tõdes Melter.

Toetus pani rattad käima

Melteri sõnul ei ole laienemine seotud vaid töökoha loomise toetusega. Kasvuplaanid olid neil niikuinii ja tootmist tahetakse arendada veelgi. „Meil tulevad kohe-kohe turule uued tooted ja teenused. Ilma selleta oleksime neid tõenäoliselt ikka teinud, aga ehk alles kahe-kolme aasta pärast,“ ütles ta ning lisas, et töökohtade loomise toetus tõi otsustamise lähemale ja pani asjad kiiresti liikuma.

Ka õmblusfirma Palladaplus vajas niikuinii uusi töötajaid. „Just hakkas töömaht kasvama ja vajasin inimesi juurde, nii et kõik kulges nagu vaja. See toetus on tööandjale väga suur tugi, samuti inimestele, kellel ei ole eriti töökogemust,“ kiitis ettevõtte omanik Natalja Koivistanen.

Sügisest on tema firma ka käivet suurendanud. „Saan ettevõtet kasvatada, osta uusi seadmeid. Kui tegeled ettevõtlusega, siis tulekski äri arendada. Seni olen aastaid ise hakkama saanud, ei ole isegi pangalaenu võtnud ega projekte kirjutanud,“ rääkis Koivistanen.

Ida-Virumaal sai möödunud aastal töökohtade loomise toetusega tööle 151 inimest. 

Neile osutatud koolitused ja muud teenused jagunesid järgmiselt:

Tasemeõppele suundus 124 inimest. 

Tööturukoolitust sai 181 inimest. 

Eesti keele koolitusele läks nii töötuid kui töötavaid inimesi 61. 

Tööpraktikale läks 41 inimest.

Võlanõustamist tuli osutada 3 inimesele.

Mobiilsustoetust sai 14 inimest.

Psühholoogilist nõustamist sai 7 inimest.

Allikas: Töötukassa 

Kõigile uus töökoht ei sobi

Koivistanen tõdes, et kõigile pole töö siiski sobinud. Läinud septembris palgatud 20 inimesest on tööle jäänud 17, näiteks palkas ta õmblejaid ja juurdelõikajaid. Varem oli tema firmas töölisi kümne ringis.

Alguses arvas Koivistanen, et kuu ajaga on keeruline 20 inimest tööle leida. Seejärel mõtles, miks mitte proovida. See, et nüüd annab riik töötajate värbamiseks aega kaks kuud, teeb tema hinnangul protsessi realistlikumaks. „Töötuid on meie maakonnas palju, aga osa nendest ei tahagi tööd teha.“

Enamik neist on tema sõnul aga väga tänulikud, kui tööle saavad. „Näiteks tuli tööle inimene, kellele on see esimene töökogemus. Õpib ametit ja tunneb rõõmu sellest. Ida-Virumaal on väga palju neid, kes ei leia tööd ja seetõttu kaotavad eneseusu. Igale inimesele on tööd vaja – olla teiste keskel, tunda, et ta on kasulik ja teda hinnatakse.“

Ka Melteri juhitavasse tehasesse kõik toetusega palgatud uued töötajad alles ei jäänud. Tema sõnul peaks 20 uuest töötajast olema 4 juba omal soovil ära läinud. Siiski kavatseb tehas toetuse abil veel töökäsi palgata, sest lisajõudu on vaja ja oma taskust uute töötajate koolitamine on suur kulu.

Kui esimesed 20 töötajat on palgatud, saavad nad edaspidi töölepingu sõlmida ka ühekaupa. Melteri sõnul pole ta kindel, et nad palkavad veel puudu töötajad toetuse abil, sest kohati on neil vaja spetsialiste.

Koolituselt tuli ühtne meeskond

Melter hindas, et neil läks sobivate inimeste leidmine valutult, sest nad tegid kõik nii, nagu töötukassa soovitas. „Käisime kohapeal ja osalesime infotunnis, panime kirja eelregistreerimised, inimesed käisid proovipäevadel,“ kirjeldas ta.

Pärast lühikest sisseelamisaega töökohal läksid uued töötajad kuuks ajaks kohalikku kutsehariduskeskusesse õppima. Melteri sõnul on seal õpitu tööandja jaoks piisav. Koolist said nad esmased joonise lugemise oskused, ja uued töötajad olid sellega ka ise rahul, nentis Melter. „See oli isegi väga hea, et nad läksid kõik koos õppima - pärast tulid uude ettevõttesse juba kui ühtne meeskond,“ tõdes ta.  

20 inimest tööle võtta oli tema sõnul siiski suur samm. „Kindlasti oli meie senisel personalil väga suur koormus, sest me ei võtnud juurde kontori personali, kes inimestega tegeleks ja töötaks. Väga oluline on, et valmisolek oleks kõigil, mitte ainult juhatuse tasandil,“ rääkis Melter. Tema sõnul võiks lisakoormust leevendada see, et nüüd tohib esimesed 20 töötajat palgata ühe kuu asemel kahe kuu jooksul.

Üldiselt leiab Melter, et sellisest meetmest on töökohtade loomisel abi ja tema sõnul on nii mõnelgi teisel tehasejuhil mõttes samuti seda võimalust kasutada. „Muidugi on 20 inimest korraga natuke liiast. Aga see sõelub võib-olla välja asja tõsiselt võtvad ettevõtted nendest, kellel on lihtsalt sportlik huvi.“

Pole täiuslik lahendus

„Kas meede lahendab kõik Ida-Virumaa töötuse probleemid? Kindlasti mitte,“ tõdes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja lisas, et kui Ida-Virumaal on umbes 6000 töötut, ei ole toetuse abil loodetava 800 töökoha loomine kindlasti piisav.

Ka töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõdes, et vaid töökohtade loomise toetusest ei piisa. „Töökohtade loomise toetus on kindlasti hea meede, aga see ei ole superlahendus.“

Teelahki sõnul on Ida-Virumaal tööjõuga kolm probleemi: vähene eesti keele oskus, vananenud haridus ja vähene mobiilsus. Seetõttu on lisaks töökohtade loomise toetusele töötukassal Ida-Virumaal abiks ka eesti keele õpe ja tasemeõpe. Mobiilsuse probleem on Teelahki hinnangul juba lahenemas. „Viis aastat tagasi ei tahetud meil isegi näiteks Sillamäelt Narva ega Jõhvi tööle minna, kuigi mõlemale poole on 25 kilomeetrit ja bussid käivad iga tund. Inimesed olid harjunud monofunktsionaalsetes linnades ja asulates elama, töökoht oli kohe elamise kõrval. Me oleme seda hakanud lõhkuma.“

Teelahk tõdes, et paranemas on ka töötute trots eesti keele õppe vastu. Tema sõnul on Ida-Virumaa tööturg muutunud kardinaalselt selle poolest, et umbes 900 pakutavast töökohast on vaid 160 sellised, kus saab tööle asuda ilma algtaseme keeleoskuseta.

„Paar aastat tagasi ei olnud meie kliendid väga motiveeritud eesti keelt õppima, aga inimesed ise näevad, et neid töökohti jääb vähemaks, kuhu ilma keeleoskuseta saab. Meil on praegu üle 300 inimese eesti keelt õppimas erinevatel tasemetel ja positiivne on see, et inimesed lõpetavad ühe taseme ja lähevad edasi,“ ütles Teelahk. Tema sõnul on muidugi ka neid, kes arvavad, et äkki saavavad tööle ilma keeleoskuseta.

Vananenud hariduse probleemiga hakatakse tegelema terves Eestis, kui maikuust algab töötuse ennetamise programm. Ida-Virumaal on sellega aga algus tehtud. „Viimased koondamised näitasid, et inimene töötas Nitroferdis 25 aastat, kunagi, 1976. aastal lõpetas tehnikumi. Õppis midagi, aga seda haridust enam vaja ei lähe. Juurde ei ole midagi õppinud,“ tõi Teelahk näiteks.

Ossinovski sõnul on tasemeõppe programmi katsetamine Ida-Virumaal läinud üle ootuste hästi. „Need inimesed, kes sealt koondati, ei läinud töötukassa lühikoolitustele, vaid tõepoolest läksid omandama põhimõtteliselt uut eriala. Ja õppima mindi väga erinevatele erialadele,“ ütles Ossinovski ja lisas, et töötud läksid näiteks Tallinna Tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve kolledžisse meditsiini õppima ja mindi ka erinevatele erialadele kutsekooli. „See on kindlasti hea signaal. Üle saja inimese läks tasemeõppesse.“

Teelahki kinnitusel kuulevad nad iga päev edulugusid. „Aga loomulikult, see on päris suur hulk töötuid, kes Ida-Virumaal elab. See võtab aega.“ 

Toetus võib laieneda ka mujale

Teelahk usub, et toetusprogrammi pikendamine ja tingimuste leevendamine võiks anda tuntavalt paremaid tulemusi, sest töökohtade loomine ei käi nii kiiresti. Samuti ei pruugi töötukassa jõuda õpetada töötuid nii kiiresti välja, et neid saaks korraga ühe kuu jooksul palgata vähemalt 20. „Tegelikult olid ettepanekud tööandjate probleemidest välja kasvanud. Need ei ole kuskilt laest võetud.“ 

Ida-Virumaa pluss on Teelahki sõnul see, et seal on palju oskustöölisi, teistes piirkondades on sellega juba suur probleem. „Kui neil ei ole keeleoskust, saame sellega ju aidata. Seda saame parandada,“ tõi ta välja maakonna eelised teiste ees.

Kui toetuse maksmine pärast 2018. aastat lõpeb, analüüsivad töötukassa ja sotsiaalministeerium Ossinovski sõnul edasi, mida oleks veel võimalik teha ja kas tasuks luua asemele mõni pikem programm. „On küsimus, kas seda tüüpi toetusprogramm võiks laieneda ka teistele piirkondadele, kus tööpuudus on keskmisest kõrgem. Näiteks on juttu olnud Kagu-Eestist, eeskätt Valgamaast,“ ütles ta. „Jätkuvalt on Ida-Virumaa tööpuudus 10% lähedal Eesti keskmise 4,5% kõrval, nii et tähelepanu ja tuge on kahtlemata vaja ka edaspidi.“

Ossinovski: turu solkimise kartus ei osutunud tõeks

Ossinovski sõnul on Ida-Virumaale töökohtade loomise toetus end juba õigustanud ja hirm turu solkimise ees oli asjatu.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski usub vaatamata oodatust aeglasemale algusele, et meede on end õigustanud. Tema sõnul teeb eriti rõõmu see, et kui alguses peeti riskiks, et toetus võib turgu solkida, maandati see nõudmisega, et palkama peab vähemalt 20 töötut. Toetus on end tema sõnul õigustanud, sest töökohti on loonud ettevõtted, kes ei näe oma turuna vaid kohalikku maakonda, vaid ka ülejäänud Eestit ja teisi riike. Samuti on need ettevõtted reaalselt enda tootmist laiendanud.

Uimane start

Ossinovski tõdes, et selle toetuse abil on uued töökohad tekkinud aeglasemas tempos kui algselt loodeti. Huvitatud ettevõtted jäid oma tootmise laiendamise või mujalt Ida-Virumaale toomisega natuke toppama.

„Kui me juba eelmisel aastal eeldasime, et toetuse abil luuakse üle 200 uue töökoha, siis tegelikult oli see natuke üle 150. See on ka põhjus, miks valitsus otsustas selle programmi kestust pikendada 2018. aasta lõpuni,“ ütles Ossinovski ja lisas, et enamus töökohtade loomisi on lükkunud ettevõtetel sellesse aastasse. Lisaks programmi pikenemisele leevendati nõuet, et 20 töötajat peab palkama ühe kuu jooksul. Nüüd on selleks aega kaks kuud.

Vaatamata oodatust aeglasemale algusele usub minister, et meede on end õigustanud. „Juba täna näitab selline salvräti ääre peal tehtud kiiranalüüs, et me oleme selle kuludega vähemasti tasa. Aga pikemas vaates kindlasti kasumis piirkonna jaoks.“

Sisekaitseakadeemia arutelu võttis hoo maha

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk rääkis, et vahepeal oli tööandjate meelsus vaiksem ka sisekaitseakadeemia Narva kolimise arutelu pärast. „See päädis sellega, et oli väga palju emotsiooni sel teemal, et Ida-Virumaa on üks hädaorg,“ ütles ta ja lisas, et ka tööandjad ütlesid, et sisekaitseakadeemiaga seoses kuulsid nad, et Ida-Virumaal ei ole tarku inimesi ja on narkomaanid.

„Aeg-ajalt ikka keegi küsib meilt, et kas ikka seal Ida-Virumaal on õudne ja kui õudne seal on. Tegelikult on meil kõik hästi, ei ole õudne,“ ütles Teelahk. Tema sõnul on õnneks need emotsioonid ka lahtunud. 

Eriilmelised töökohad

Ida-Virumaal on töötuse vähendamiseks loodud toetusega seni palganud töötuid kuus ettevõtet.„Tööandjate teadlikkus ja huvi võimaluse vastu on kasvanud,“ ütles töötukassa tööandjate teenuste peaspetsialist Karin Hage.

Esimesena sõlmis töötukassa juulis lepingu MTÜga Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus, kus valmistatakse puidust mänguasju ning kes tahab tegevust veelgi laiendada ja töötajaid juurde värvata. Inimesed on sinna tööle asunud puidutöötlejatena ja tööandja on loonud 117 töökohta.

Septembris lisandus kaks Narva õmblusettevõtet: JunEst ja Palladaplus, kuhu värvati õmblejaid, pakkijaid, sanitaartehnika lukkseppi, projektijuhte, tehnolooge – kokku 72 töökohta.

Audiotekstide töötlusega tegelev ettevõtte MTÜ Voice võttis tööle 21 inimest, kes loevad stuudios sisse audioraamatuid ja kasutusjuhendeid.

Mööblikomponente ja mööblit tootev ettevõte TNC Components palkas novembris töötajaid 20 kohale: müügiassistendi, mööbli monteerija, pingitöölise-operaatori, lukksepa, laotöölise, tõstukijuhi ja abitöölise ametisse.

Töörõivaste tootmisega tegelevasse ettevõttesse Katrameks on tööle asunud 23 inimest õmbleja ja kontrolöri ametisse.  

„Oma huvist on teada andnud üle kümne ettevõtte ja huvilisi tuleb pidevalt juurde,“ kinnitas Hage, et veel paljud ettevõtted teevad ettevalmistusi uute töökohtade loomiseks.

Kes tahavad veel toetuse abil Ida-Virumaal töötajaid palgata?

Narva tööstusparkMetallitööstus Shroma (otsib umbes 100 keevitajat)S.H.A.R.K. Animationem Studio OÜ (3D animaatorid, animaklippide tootmine) plaanib alates maikuust võtta töökoha loomise toetusega tööle 20 inimest.Raund Ehitus plaanib juulis tööle võtta üle 40 inimese 3 kuu jooksul.AS Balti Uniform (õmblus) ja Osaühing Kwintex (õmblus) plaanivad juulis tööle võtta umbes 50 inimest.

Allikas: Töötukassa

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt