Märt Belkin • 11. aprill 2017 kell 12:30

Kolhoosiaeg saab läbi

Valitsuse pressikonverents 1995. aastal, mil põllumajandusreform oli hoogu sisse saamas.  Foto: Erik Prozes

Ehkki juriidiliselt võib Eestis veel tegutseda seitse ühismajandit, plaanib valitsus sisuliselt juba enam kui kümme aastat tagasi lõppenud põllumajandusreformile ka formaalselt joone alla tõmmata.

Põllumajandusreform käivitus iseseisvuse taastamise järel 1992. aastal, ent mitmete probleemide ja paljude kolhooside tahte puudumise tõttu jäi see venima – 1996. aastaks oli end reforminud vaid kolmandik 361 ühismajandist.

Turumajandusele ülemineku kiirendamiseks muutis riigikogu seadust, nii et kõik asjaosalised pidid reformi läbi viima 1996. aasta detsembriks. Kui mõni ühismajand selleks ajaks lõpetatud polnud, algatas maavanem 1997. aastal sundlõpetamise ja taotles likvideerijate määramist kohtu kaudu.

2007. aastal juriidiliselt eksisteerinud ühismajandid, mille praegune juriidiline olukord pole selge:

Viiratsi riigimajand (sundlõpetamisel). Kõik nõuded olid rahuldatud, lõpetamiseks tuli esitada vajalikud dokumendid.

Viljandi kolhoos (sundlõpetamisel). Varade erastamiseks sõlmitud järelmaksulepingud olid pikaajalised ning 2007. aasta seisuga veel kehtivad.

Holstre kolhoos (sundlõpetamisel). Kõik nõuded olid rahuldatud, lõpetamiseks tuli esitada vajalikud dokumendid.

Halliste põllumajandus-tootmiskoondis (sundlõpetamisel). Varade erastamiseks sõlmitud järelmaksulepingud olid pikaajalised ning 2007. aasta seisuga veel kehtivad.

Kiili OÜ (likvideerimisel). Harju maakohus määras 1997. aastal likvideerijad ning Harju maavalitsus pöördus nende poole, et saada teada, kas põllumajandusreform on võimalik lõpetada.

Saida sovhoos (likvideerimisel). Harju maakohus määras 1997. aastal likvideerijad ning Harju maavalitsus pöördus nende poole, et saada teada, kas põllumajandusreform on võimalik lõpetada.

Jüri Riigimajand (pankrotis). Harju maakohus määras 1996. aasta septembris Jüri sovhoosile pankrotihalduri.

Sellest hoolimata oli Eestis 2007. aasta 1. oktoobri seisuga lõpetamata veel seitse ühismajandit, selgub eelnõust, mis põllumajandusreformi täielikult lõppenuks kuulutab ning reformi kehtestanud seaduse tühistab.

Toona jätkuvalt tegutsenud ühismajanditest neli oli Viljandimaal ja kolm Harjumaal, kusjuures 2007. aastal andsid maavalitsused teada, et enamiku lõpetamine on lõppjärgus ning et 2008. aasta lõpuks on võimalik nende tegevus lõpetada.

Pole ikka kustutatud

Sellest hoolimata pole praeguseks selge, kas need seitse ühismajandit ikka on praeguseks likvideeritud. "Ei ole teada, et nimetatud ühismajandid oleks lõpetatud, kuid kandeid nende olemasolu kohta avalikest registritest ei ole leida," seisab seletuskirjas. Samuti pole teada, kas mõnel majandil võib veel olla kehtivaid nõudeid.

Kuna kümne aasta jooksul pole toimunud mingeid arenguid, jõudis maaeluministeerium siiski järeldusele, et sisuliselt on põllumajandusreform lõppenud ning seega pole enam mingit vajadust ka vastava seaduse järgi.

Seega tahabki ministeerium reformi ka juriidiliselt lõpetada ning tühistada põllumajandusreformi seaduse. "Muudatus aitab lõpetada äärmuseni veninud põllumajandusreformi ning korrastada kehtivat õigust," seisab eelnõu seletuskirjas.

Hetkel kuum