Skandaalne ärimees kaotas poole miljardi kohtusaaga

20. aprill 2017, 07:00
Lõppes pikk kohtuvaidlus, kus varem maksukuriteo eest karistatud ja praegugi uurimise all olev Raivo Paala mitmes maksukuriteos süüdi mõisteti.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170420/NEWS/170419675/AR/0/AR-170419675.jpg

Erinevate maksuskeemide punumise ja ametkondade kurnamisega tuntust kogunud Raivo Paala, kes püüdis väidetava megatehingu eest riigilt 540 miljoni euro suurust käibemaksu tagasi küsida, mõisteti pärast aastaid kestnud kohtumenetlust tehingu fabritseerimises süüdi.

Paala mõisteti möödunud kuul jõustunud Tartu ringkonnakohtu otsusega süüdi mitmes maksukuriteos, ta mõisteti tingimisi vangi ja talle kohaldati ka kolmeaastane ettevõtluskeeld. Selle kriminaalasja menetlemise puhul on aga tähelepanuväärne, et esialgu mõisteti Paala hiiglasliku käibemaksutagastuse nõude asjas kahes kohtuastmes õigeks, kuni sekkus riigikohus, kes varasemad otsused ja kohtualuste väited põrmustas ning asja tagasi madalamale kohtule põrgatas. Värskelt jõustunud kohtuotsuses ongi pilt juba sootuks teine – Paala kahjuks.

Kohtuvaidlus hõlmas süüdistusi mitmes kuriteos, sh mitmes maksuametile valeandmete esitamise episoodis. Keskendume aga järgnevalt kõige värvikamale juhtumile, kus Paala ja tema kompanjon Teet Raatsin esitasid 2009. aasta juunikuu käibedeklaratsioonis riigile kohtu hinnangul alusetu käibemaksu tagastusnõude summas 8,5 miljardit Eesti krooni (540 miljonit eurot).

Selleks koostasid Paala ja tema parem käsi Teet Raatsin müügilepingu kahe Paalaga seotud osaühingu – Rosneft Eesti ja RKO Platvorm – vahel. Leping kandis kuupäeva 2009. aasta 1. juuni. Lepingu objekt oli kümne mereplatvormi konstrueerimiseks, paigaldamiseks ja opereerimiseks vajalik oskusteave. Samuti koostasid mehed lepinguga sama kuupäevaga Rosnefti arve RKO-le kogusummas 55,4 miljardit krooni (3,54 miljardit eurot). Et oleks selgem, siis selle arve suurus on võrreldav Eesti suurima käibega ettevõtte Ericsson Eesti kolme aasta käibega.

Paala: viin ettevõetu lõpuni

Kuritegu jäi toimepanijate tahtlusest sõltumatult lõpule viimata, sest maksuhaldur peatas käibemaksu tagastusnõude täitmise. Tegelikult Rosneft RKO-le lepingus ja arvel näidatud teenust ei osutanud, otsustas kohus nüüdseks jõustunud otsuses. Kohus põhjendas näiteks, et toimunu ei ole eluliselt usutav, asjaosaliste ütlused on vastukäivad, tehingut tõendama pidanud dokumendid on vormistatud tagantjärele, kohtueelses menetluses ei leitud tõendeid, mis kahe firma hiigeltehingut kinnitaks jm. Lisaks ei allkirjastanud Rosneft Eesti poolt tehingu dokumente toonane ametlik juhatuse liige, vaid seda tegi Paala. Veel tugines kohus asjaolule, et väidetava hiigeltehingu järel tehingu osapoolte vahel raha ei liikunud. Paala selgitas olukorda erinevate tasaarvelduste ja nõuete loovutamistega, mis toimusid aga tema enda või tema käsilase Raatsiniga seotud firmade vahel. Mitte kusagil neis lülides nõuete loovutamise eest omakorda raha ei liikunud.

Raivo Paala ütles Äripäevale kohtuotsust kommenteerides, et hiigeltehing ei olnud fiktiivne. Ta saatis toimetusele oma rohkete e-kirjade hulgas ka mitmeid venekeelseid dokumente, mis peaks tema hinnangul tõendama, et nii toonane tehing kui ka väidetavalt tal senini töös olev äriplaan on päriselt olemas. Ta väitis, et kohus ei arvestanud dokumente, kuna need olid venekeelsed.

Kuvatõmmis Tallinna Televisiooni saatest "Mõtleme taas", kus Raivo Paala 2015. aastal esines.

„Projekti eesmärk oli kasutada efektiivselt rasket naftat – eraldada selles sisalduvaid elemente. Klassikaline töötlemine ei võimaldanud toota raskest naftast tõhusalt naftasaadusi ja saada kätte väärtuslikke metalle. Meie lahendus rajanes uutele põhimõtetele,“ rääkis Paala oma e-kirjades toimetusele. Ta väitis, et läbirääkimised toimuvad hetkel 200 nn separaator-kompleksi tootmiseks ja müümiseks hinnaga 65 miljonit eurot tükk. „Ehk hetkel on tehingu maksumus juba üle 13 miljardi euro. Mõistan, et olematult väikeses Eestis võib selline tehing tunduda ulmelisena. Kahjuks või õnneks on see siiski tõsi,“ sõnas Paala.

„Panen selle separaatori Eestis tööle ja kutsun ka teid kirjutama naeruvääristavat lugu sellest, kuidas ettevõtjad tegelikult peavad meil elama. Ma viin ettevõetu lõpuni ja eks siis näe, kes meist oli naerualune,“ lubas Paala.

Kohus: eluliselt pole see usutav

Riigikohus on kõnealuses asjas eriliselt rõhutanud süüdistatavate ja tunnistajate ütluste elulise usutavuse hindamise vajadust. Erinevalt maa- ja ringkonnakohtu esimestest otsustest asjas ei võtnud riigikohus tõsiselt süüdistatavate versiooni asjast.

Maakohus jäi aga uskuma süüdistatavate juttu. Süüdistatavad kirjeldasid väidetava hiigeltehingu sisust rääkides, et kuna nafta- ja gaasimaardlad olid hakanud ennast ammendama, siis pidi nafta puurimiseks minema kas Kaspiasse või Põhja-Jäämerre. Selleks oli vaja vastupidavaid naftaplatvorme. Projekt seisnes selles, et lasta Hiinas valmis ehitada uuel tehnoloogial põhinev nelja jalaga naftaplatvorm, mis on valmistatud külmakindlast materjalist, ning seejärel naftaplatvormid Venemaa firmadele Rosneft ja Gazprom välja rentida. Mereplatvormide projekti raames tehti koostööd erinevate isikutega, kes töötasid välja platvormide jalgade jää läbilaskmis- ja tõrjevõime.

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna talitusejuhataja Airi Jansen-Uueda ütles Paala kohtuotsuse valguses, et maksuameti jaoks on oluline, et neil oleks kõik võimalused maksupettuseid läbi viinud isikuid ettevõtlusest vajadusel eemal hoida ja nii takistada uute pettuste toimepanekut.

Süüdistatava Paala ütluste kohaselt loobus loobus OÜ Rosneft Eesti oskusteabest ning äriplaani realiseerimisest OÜ RKO Platvorm kasuks, kuna Paala ei saanud enam Rosneft Eesti kaudu tehinguid teha ega projekti arendada, sest äripartnerid asusid Venemaal ja ta ei tohtinud elukohast ega riigist lahkuda. Samuti seetõttu, et RKO Platvormil ei käinud maksuvaidlusi ning osaühingus olid isikud, kes ei olnud varasemate kriminaalmenetlustega seotud.

Jõustunud otsuses leiab ringkonnakohus aga, et isikute ütlusi ei saa pidada eluliselt usutavaks. Väidetava tehingu hind oli erakordselt suur, samas oli lepingu sisu äärmiselt konkretiseerimata ning kogu lepingu tekst mahtus kolmele leheküljele. Lepingu objekti oli kirjeldatud üksnes üldsõnaliselt, märkides, et selleks on kümne mereplatvormi konstrueerimiseks, paigaldamiseks ning opereerimiseks vajalik oskusteave, mis koosneb litsentseeritud maardlate omanike kontaktidest, platvormide tehnilistest lahendustest, kontaktidest tootjatega ja konstrueerimiskavadest, kontaktidest operaatoritega ning potentsiaalsete ja huvitatud investoritega. Seega suures osas koosnes hiiglasliku maksumusega lepingu ese kontaktidest erinevate isikutega.

Ringkonnakohtu jõustunud otsuse kohaselt ei saa usutavaks pidada, et reaalset äritegevust omav ettevõte oleks valmis sõlmima niivõrd ebakonkreetset lepingut ning võtma selle alusel endale kohustuse tasuda üle 46 miljardi krooni ehk 3 miljardit eurot. „Järelikult ei ole tehingu toimumist kinnitavate isikute ütluste näol tegemist usaldusväärsete tõenditega, millele kohus sai oma otsuse rajada,“ otsustas kohus.

Meelis Laol ja Raivo Paalal sama käekiri

Eesti Ekspress kirjutas 2014. aastal, et Meelis Lao naftaäri Venemaal osutus blufiks. Kui kõrvutada Lao ja Paala juhtumeid, on need äravahetamiseni sarnased. Paala puhul olid aga summad oluliselt ambitsioonikamad.

Majandusbuumi laineharjal 2007. aasta sügisel sõlmis ärimees Meelis Lao väidetava megatehingu, sisenedes 59 miljoni krooniga (3,8 miljonit eurot) Venemaa suurde energeetikaärisse. Hinnaliseks „kaubaks“ oli informatsioon: sellest pidi saama nii-öelda otsetee ärisse, kus 200 miljonit dollarit maksvatelt mereplatvormidelt pumbatakse naftat ja looduslikku gaasi. Maksuameti arvates oli tehing aga fiktiivne ning selle eesmärk sooritada käibemaksupettus. Oktoobris 2014 jõustus kohtuotsus, mis kohustas Laod ja tema raamatupidajat solidaarselt tasuma nende juhitud firma maksuvõlg.

Meelis Lao (vasakult teine) eelmisel aastal mõrvatud allilmaliidri Nikolai Tarankovi matustel.

Kahtlust äratas juba ainuüksi kaup, mille Laole kuulunud firma ML Investments Group (selle Lao ettevõtte omandas muide hiljem ei keegi muu kui Raivo Paala) ostis. 59 miljoni eest sai firma lepingu järgi „toornafta ja loodusliku gaasi kaevandamiseks konstrueeritud meremaardlaid projekteerivate ja tootmiseks vajalike ettevõtete ning isikute kontaktid”, samuti “nafta- ja gaasijuhtmete uudse isolatsioonitehnoloogia esialgse kirjelduse ning Venemaal tootmisõigust omava ettevõtte ning selle võtmeisikute kontaktid", kirjutas Ekspress. 

Lisaks sellele, et Paala on üle võtnud Meelis Lao võlgades ettevõtte, seob neid seegi, et kui Paala jäi vahele tööjõumaksude skeemiga, ajas tagajärgede klaarimisel asju teiste hulgas ka Meelis Lao – seda nn Paala poolel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. April 2017, 06:56
    Otsi:

    Ava täpsem otsing