Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kes on Eesti parim juht?

    Finaali jõudsid kolm tipptegijat - Bo Henriksson, Andres Allikmäe ja Viljar Arakas.Foto: Montaaž Miguel Alvarez

    Madalad ja lihtsad viljad on ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus, iseloomustas Eesti juhtide väljakutseid parima juhi konkursi žürii liige ja tiitli mullune võitja Erkki Raasuke.

    Reedel selgusid tänavuse, järjekorras neljanda parima juhi konkursi finalistid - Harju Elektri juht Andres Allikmäe, Eften Capitali juht Viljar Arakas ja ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson.
    Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida. Neist parim selgub mais Pärnu Juhtimiskonverentsil.
    Kuigi žürii liikmete sõnul on sellistele tingimustele vastava inimese välja selgitamine nende rohkuse tõttu väga keeruline, on Eesti juhtidel ka palju arenguruumi. „Oleme arengus seal, kust edasi liikumiseks on juhtimisel ja selle kvaliteedil proportsionaalselt suurem tähtsus,“ täiendas eelmisel aastal tunnustuse pälvinud Erkki Raasuke.
    Hindeks neli ja neli miinus
    Nii hindasidki Eesti juhte näiteks nelja ja nelja miinuse vääriliseks žüriis osalenud Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle. „Mõned näevad inimest organisatsioonis tähtsaima osa ning tulemuse toojana. Samas on nii-öelda vana kooli juhte, kes vaatavad rohkem bilanssi ega oska inimesi näha,“ leidis Olle. „Lõhe hea ja halva vahel on suur.“
    Juhtide põlvkonnavahetusel on Raasukese hinnangul tagaplaanile jäänud inimeste ja organisatsioonide tüürimiseks vajalikud oskused. Arenguruumi on nii eesmärkide seadmisel, nende järgimisel kui hiljem analüüsimisel, samuti pigistab king sotsiaalsete oskuste koha pealt - koostöö, omavaheline läbisaamine ja ka suunanäitamine.
    Liiga lihtne kultuur
    „Juhtimise juures on praegu palju inimesi, kes selleks ei ole hästi ette valmistanud või läbi mõtestanud, ja see on probleem. See hoiab tagasi,“ selgitas Raasuke, sest keskkond ja meie enda ambitsioonid tahavad rohkem. „Tahame rohkem just pehmelt poolelt ja neid oskuseid omandada on keerulisem kui kivi ühest kohast teiste tõsta või autot ühest kohast teise lükata.“
    Tänast Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab ta märksõnaga lihtne. Arengule aitab tema hinnangul kaasa teiste riikide eeskuju. „Meil ei ole aega oodata 50-100-200 aastat, kus paljud riigid on meist küpsuses aastakümneid ees ja meile eeskujuks. Juhtimise puudujäägist rääkimine näitab püüdu ja tahet saada rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid. Kui me neid teemasid rohkem teadvustame, võib meie areng kiireneda,“ leidis ta.
    Hea suhtleja pool võitu
    Ka Kalmu hinnangul sõltub heast juhist rohkem kui me varem tajunud oleme. „Selle taga on palju tootlikkuse ja efektiivsuse võimalusi. Hea juhtimise taga on väärtuspõhisest juhtimisest tulenevat meeleolu. Kui meeleolu ja motivatsioon on kõrge, on inimene palju efektiivsem ja teeb palju paremat tööd,“ tõi ta välja.
    Ent lisaks inimestele nõuab muutusi ka keskkond, mis arenedes keerulisemaks saab. Nii muutuvad ka ootused eestvedajatele. „Suuna määramine on olulisem kui mõni aeg tagasi, või siis paistab välja, kui sellega hästi hakkama saadakse,“ märkis Raasuke. Kasvab ka suhtlemise roll. Kes end hästi ja selgelt väljendab ning sõnumi kohale viib, on juba eelisseisus teiste juhtimiseks. „Avalikus ruumis toimuv debatt läheb järjest sõnarohkemaks, aga vähem selgemaks ja ümmargusemaks ning segavamaks,“ põhjendas Raasuke.
    Kes on kes ehk Finaali kolm tipptegijat
    Žürii kommentaarid kolme finalisti (tähestikulises järjekorras) kohta
    1. Andres Allikmäe, Harju Elektri juht
    Eesti tööstuse üks grand old man'idest. Väga inimlik, väga järjepidev. On viimastel aegadel saavutanud suurepäraseid tulemusi ja teinud julgeid otsuseid, mis torkab silma.
    Ta on üks neist pikaajalistest juhtidest, kes on suutnud kohaneda ka moodsama juhtimisega. Väga väärtuspõhine inimene, jalad maas ja inimlik. Temas on seda „Eesti asja“ ajamist.
    2. Viljar Arakas, Eften Capitali juht
    Tema juhitud ettevõtted on olulised ärikinnisvaravaldkonna suunajad ning kujundajad Eestis.
    Kui võtab sõna, siis mitte ainult oma kitsas valdkonnas, torkab silma.
    Ta on hea juht, läbirääkija, hea renomeega. Ühiskondlikult aktiivne, kommenteerib isuga näiteks riigi asju.
    3. Bo Henriksson, ABB pikaaegne juht
    Ta on rohkem andnud Eesti juhtimiskultuurile, kui me arvame. ABB on juhtide ja inseneride tohutu kasvulava.
    ABB on Eestis seetõttu nii suur, et Bo meeskond on nii tubli ja tegemist on ühe tugevama Eestis tegutseva tootmisettevõttega. Kui ABB midagi teeb või ei tee, siis me tunnetame seda ka SKP tasandil.
    Rahvusvahelise töötajaskonnaga ettevõtte töökultuur ja sisekliima on väärtuspõhine ning väärib eeskuju.

    Žürii hindab:

    Kandidaadi laitmatu maine ja eetiline käitumine.

    Tema juhitud organisatsiooni/ettevõtte head ja jätkusuutlikud tulemused.

    Persooni panus Eesti elu parandamisse laiemalt kui vaid enda juhitud organisatsioon ja selle loodud lisaväärtus.

    Konkursi žürii:

    Ene Olle - personalijuhtimise ühingu PARE juht

    Meelis Mandel - Äripäeva peatoimetaja

    Kristi Malmberg - Postimehe majandustoimetuse juht 

    Toomas Tamsar - Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht

    Valdo Kalm - Tööandjate Keskliidu volikogu liige

    Erkki Raasuke - Parim Juht 2016 tiitli pälvija

    Konkursi kandidaadid esitasid lisaks žüriiliikmetele personalijuhtimise ühingu PARE, Äripäeva, Postimehe ja Pärnu Konverentside lugejad.

    Kes pälvib tiitli Parim Juht 2017, selgub 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil. Lisaks paremate juhtide tunnustamisele jõuavad lavale oma kogemust jagama tipptegijad Eestist ja piiri tagant. Nende seas Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, Testlio asutaja Kristel Kruustük, Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand, kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu ja paljud teised.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.