Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kes on Eesti parim juht?

    Finaali jõudsid kolm tipptegijat - Bo Henriksson, Andres Allikmäe ja Viljar Arakas.Foto: Montaaž Miguel Alvarez

    Madalad ja lihtsad viljad on ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus, iseloomustas Eesti juhtide väljakutseid parima juhi konkursi žürii liige ja tiitli mullune võitja Erkki Raasuke.

    Reedel selgusid tänavuse, järjekorras neljanda parima juhi konkursi finalistid - Harju Elektri juht Andres Allikmäe, Eften Capitali juht Viljar Arakas ja ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson.
    Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida. Neist parim selgub mais Pärnu Juhtimiskonverentsil.
    Kuigi žürii liikmete sõnul on sellistele tingimustele vastava inimese välja selgitamine nende rohkuse tõttu väga keeruline, on Eesti juhtidel ka palju arenguruumi. „Oleme arengus seal, kust edasi liikumiseks on juhtimisel ja selle kvaliteedil proportsionaalselt suurem tähtsus,“ täiendas eelmisel aastal tunnustuse pälvinud Erkki Raasuke.
    Hindeks neli ja neli miinus
    Nii hindasidki Eesti juhte näiteks nelja ja nelja miinuse vääriliseks žüriis osalenud Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle. „Mõned näevad inimest organisatsioonis tähtsaima osa ning tulemuse toojana. Samas on nii-öelda vana kooli juhte, kes vaatavad rohkem bilanssi ega oska inimesi näha,“ leidis Olle. „Lõhe hea ja halva vahel on suur.“
    Juhtide põlvkonnavahetusel on Raasukese hinnangul tagaplaanile jäänud inimeste ja organisatsioonide tüürimiseks vajalikud oskused. Arenguruumi on nii eesmärkide seadmisel, nende järgimisel kui hiljem analüüsimisel, samuti pigistab king sotsiaalsete oskuste koha pealt - koostöö, omavaheline läbisaamine ja ka suunanäitamine.
    Liiga lihtne kultuur
    „Juhtimise juures on praegu palju inimesi, kes selleks ei ole hästi ette valmistanud või läbi mõtestanud, ja see on probleem. See hoiab tagasi,“ selgitas Raasuke, sest keskkond ja meie enda ambitsioonid tahavad rohkem. „Tahame rohkem just pehmelt poolelt ja neid oskuseid omandada on keerulisem kui kivi ühest kohast teiste tõsta või autot ühest kohast teise lükata.“
    Tänast Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab ta märksõnaga lihtne. Arengule aitab tema hinnangul kaasa teiste riikide eeskuju. „Meil ei ole aega oodata 50-100-200 aastat, kus paljud riigid on meist küpsuses aastakümneid ees ja meile eeskujuks. Juhtimise puudujäägist rääkimine näitab püüdu ja tahet saada rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid. Kui me neid teemasid rohkem teadvustame, võib meie areng kiireneda,“ leidis ta.
    Hea suhtleja pool võitu
    Ka Kalmu hinnangul sõltub heast juhist rohkem kui me varem tajunud oleme. „Selle taga on palju tootlikkuse ja efektiivsuse võimalusi. Hea juhtimise taga on väärtuspõhisest juhtimisest tulenevat meeleolu. Kui meeleolu ja motivatsioon on kõrge, on inimene palju efektiivsem ja teeb palju paremat tööd,“ tõi ta välja.
    Ent lisaks inimestele nõuab muutusi ka keskkond, mis arenedes keerulisemaks saab. Nii muutuvad ka ootused eestvedajatele. „Suuna määramine on olulisem kui mõni aeg tagasi, või siis paistab välja, kui sellega hästi hakkama saadakse,“ märkis Raasuke. Kasvab ka suhtlemise roll. Kes end hästi ja selgelt väljendab ning sõnumi kohale viib, on juba eelisseisus teiste juhtimiseks. „Avalikus ruumis toimuv debatt läheb järjest sõnarohkemaks, aga vähem selgemaks ja ümmargusemaks ning segavamaks,“ põhjendas Raasuke.
    Kes on kes ehk Finaali kolm tipptegijat
    Žürii kommentaarid kolme finalisti (tähestikulises järjekorras) kohta
    1. Andres Allikmäe, Harju Elektri juht
    Eesti tööstuse üks grand old man'idest. Väga inimlik, väga järjepidev. On viimastel aegadel saavutanud suurepäraseid tulemusi ja teinud julgeid otsuseid, mis torkab silma.
    Ta on üks neist pikaajalistest juhtidest, kes on suutnud kohaneda ka moodsama juhtimisega. Väga väärtuspõhine inimene, jalad maas ja inimlik. Temas on seda „Eesti asja“ ajamist.
    2. Viljar Arakas, Eften Capitali juht
    Tema juhitud ettevõtted on olulised ärikinnisvaravaldkonna suunajad ning kujundajad Eestis.
    Kui võtab sõna, siis mitte ainult oma kitsas valdkonnas, torkab silma.
    Ta on hea juht, läbirääkija, hea renomeega. Ühiskondlikult aktiivne, kommenteerib isuga näiteks riigi asju.
    3. Bo Henriksson, ABB pikaaegne juht
    Ta on rohkem andnud Eesti juhtimiskultuurile, kui me arvame. ABB on juhtide ja inseneride tohutu kasvulava.
    ABB on Eestis seetõttu nii suur, et Bo meeskond on nii tubli ja tegemist on ühe tugevama Eestis tegutseva tootmisettevõttega. Kui ABB midagi teeb või ei tee, siis me tunnetame seda ka SKP tasandil.
    Rahvusvahelise töötajaskonnaga ettevõtte töökultuur ja sisekliima on väärtuspõhine ning väärib eeskuju.

    Žürii hindab:

    Kandidaadi laitmatu maine ja eetiline käitumine.

    Tema juhitud organisatsiooni/ettevõtte head ja jätkusuutlikud tulemused.

    Persooni panus Eesti elu parandamisse laiemalt kui vaid enda juhitud organisatsioon ja selle loodud lisaväärtus.

    Konkursi žürii:

    Ene Olle - personalijuhtimise ühingu PARE juht

    Meelis Mandel - Äripäeva peatoimetaja

    Kristi Malmberg - Postimehe majandustoimetuse juht 

    Toomas Tamsar - Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht

    Valdo Kalm - Tööandjate Keskliidu volikogu liige

    Erkki Raasuke - Parim Juht 2016 tiitli pälvija

    Konkursi kandidaadid esitasid lisaks žüriiliikmetele personalijuhtimise ühingu PARE, Äripäeva, Postimehe ja Pärnu Konverentside lugejad.

    Kes pälvib tiitli Parim Juht 2017, selgub 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil. Lisaks paremate juhtide tunnustamisele jõuavad lavale oma kogemust jagama tipptegijad Eestist ja piiri tagant. Nende seas Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, Testlio asutaja Kristel Kruustük, Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand, kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu ja paljud teised.
  • Hetkel kuum
Raivo Hein: sotsid valetavad alati, aga jõudu neile Tallinnas! Vene- ja Savisaare-aegsetel lahendustel olgu lõpp
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA majanduskasvu pidurdumine kukutas aktsiaid
USA majanduse kasv esimeses kvartalis jäi märkimisväärselt alla nii eelmistele kvartalitele kui ka majandusanalüütikute prognoosidele, ehmatades langema ka aktsiaturud.
USA majanduse kasv esimeses kvartalis jäi märkimisväärselt alla nii eelmistele kvartalitele kui ka majandusanalüütikute prognoosidele, ehmatades langema ka aktsiaturud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Bolti lobi ei läinud Euroopas läbi, uus direktiiv sai rohelise tule
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi.