7 karjäärinippi, mida kõik teavad, aga vähesed järgivad

Väljaanded Time ja Entrepreneur toovad välja seitse lihtsat soovitust, mis aitavad kindlasti kaasa sellele, et sa karjääriredelil tõuseksid.

Tee märkmeid. Kuigi märkmete tegemine üritustel, koolitustel või koosolekutel tundub justkui enesestmõistetav, tuleb üsna paljudel inimestel siiski tunnistada, et märkmeid nad eriti teha ei viitsi. Siiski tasuks oma mugavustsoonist välja astuda ning niisama kuulamise asemel paremad mõtted, ideed või küsimused märksõnadena endale kirja panna.

Seega, järgmine kord, kui sa lähed kas koolitusele või ärikohtumisele, on mõistlik paber ja pliiats kaasa võtta. Nii kindlustad sa, et kuuldud head ideed ei lähe kaduma.

Ole organiseeritud. Elu on oluliselt stressivabam, kui su andmed ning paberid on põhjalikult organiseeritud ning sa suudad vajaliku info kiiresti üles leida. Samuti jätab see parema mulje tööandjale või teistele tippjuhtidele.

Järgi juhiseid ja kogu informatsiooni. Inimesed kipuvad üllatavalt palju eksima selle vastu, et asuvad kohe asja kallale, ilma eelnevalt sellele mõtlemata või veel enam, tegevusplaani koostamata. Väljaanne Time kirjutab, et tegu on üsna levinud veaga ka investorite seas – üks lihtne ja kiire guugeldamine pole kindlasti piisav, et võtta vastu otsus teha investeering. Iga inimene võiks püüda endas juurutada põhjalikkust. Ülesandeid on parem täita pigem aeglaselt ja põhjalikult kui kiirustades ja ülejala.

Tea, kust abi otsida. Kui sul on mõni tööalane probleem, mis vajab lahendamist, siis võiks iga töötaja või tippjuht teada peamisi veebisaite, kust ta oma küsimustele vastuseid leiab. Paljudel juhtudel on abi näiteks erialastest foorumitest.

Ära pusi üksi. Pärast tööülesande kättesaamist on kaval nipp jätta oma mentori või kolleegidega suhtlusliin lahti. See tähendab, et sa võiksid kohe pärast töö kättesaamist öelda, et kui sul on abi tarvis, sa pöördud nende poole. Ühest küljest näitab see, et sa oled asja kallal, teisest küljest on see kasulik ka meeskonnavaimu silmas pidades. Samas pea meeles, et iga väikest asja üle küsida ei ole mõistlik – kogu oma küsimused kokku, praagi välja need, mis jätavad mulje, nagu sa pole ülesannet enda jaoks piisavalt läbi mõelnud ning alles siis mine abi otsima.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Isegi kui on kiire, tasuks oma töö tulemust enne esitamist mitu korda kontrollida. Kõik inimesed teevad vigu ning on oluline mõista, et see on inimlik, ent korduvad vead ning asjade kahe silma vahele jätmine võivad tekitada hiljem probleeme.

Goldman Sachsi endine partner Lisa Shalett on näiteks öelnud, et elus on kahte sorti asju: neid, mida sa saad kontrollida ja neid, mida mitte. Neid, mille üle sul kontroll on, tuleks teha maksimaalselt hästi.

Julge kontrollida teisi. Kui sa oled aga positsioonil, kus sa jagad teistele inimestele ülesandeid, on mõistlik võtta aega ja küsida, kuidas neil oma ülesandega läheb. Väljaanne Time kirjutab, et see on juhtide seas kahetsusväärselt vähelevinud harjumus – pigem kontrollitakse töö tulemust, kui seda, missugune on töö valmimise protsess või kuidas töötaja ennast oma ülesannet tehes tunneb.

David Allen kirjutab raamatus “Getting Things Done”, et kui ta ootab kelleltki tähtsat e-kirja mingi projekti või ülesande osas, märgib ta selle oma e-postkastis tärniga ära. Nii hoiab ta silma peal kõige tähtsamatel teemadel ja ka inimesed, kes talle alluvad, teavad seda. See omakorda motiveerib neid paremini ja efektiivsemalt töötama kui ka suurendab ülemuse ja alluva omavahelist suhtlemist.